Oma tegemistes peame tegema valikud vastavalt võimalustele. Kas teeme alati parima valiku? Hea on valikuid teha vabalt ja arukalt. Keerulisem on teha valikuid, kui peab arvestama päevapoliitikat.
Eino-Jüri Laarmann: Valikud ja võimalused
/nginx/o/2016/08/11/5711189t1h773c.jpg)
30. jaanuar 2013, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma ei saa leppida linnavolikogus kinnitatud Pärnu linna 2013. aasta eelarvega. Pärnu jõe vasakkaldale kallasraja ehituseks lisatakse linnaeelarvest 0,54 miljonit eurot, selle pikkus on umbes 3,5 kilomeetrit, samal ajal planeerime teede korrashoiuks 0,53 miljonit, aga tänavaid ja teid on Pärnu linnas ligikaudu 230 kilomeetrit.
Selle kallasraja (Jaansoni rada) võib väga hästi teha pinnasteena. Hea joosta, jooksja jalgadele tervislik ja mis olulisim – saab kümneid kordi odavamalt. Planeeritud kallasraja ehitusele annab omapoolset toetust riik 1,4 miljonit eurot. Ülikallis suurehitis Pärnusse, aga kas hädavajalik? Oluline, et saaks riigipoolse toetuse ära kasutada, otstarbekalt või mitte – see ei loe.
Olukord nagu Rootsi lauas: kõht on täis, aga kui muidu saab, peab ikka veel sisse toppima.
Meil oli hea aasta. Seoses ümbersõidu ja Liivi tee valmimisega sai Pärnu linn oma haldusse 16 kilomeetrit asfalteeritud ja ajakohaste valgustitega kergliiklusteid.
Linna asi on hooldada ja linnakodanikel mõnus jalutada, sõita rattaga või uiskudel. Kas on ilmtingimata veel vaja üht 3,5kilomeetrist ja kolme meetri laiust teelõiku (Jaansoni püksirihma jõe vasakkalda sildade vahele)? Jaanson on väga tubli ja temanimeline jooks, Pärnu iga-aastane suursündmus, on endale nime teinud. Kui ühel pool jõge joostakse hästi korrastatud kallasrajal, tõstab see veelgi ürituse väärtust.
Siin on valikute koht ja oluline osa on võimalustel. Kas teha ülikallis asfaltrada, mis maksab paar miljonit, või hästikorrastatud murukattega tee? Hinnavahe on mitmekümnekordne. Tuleb arvestada asjaolu, et Pärnu jõe kallas on lihkeohtlik ja täiendava lisakoormuse ehitamine võib esile kutsuda maalihkeid. Nurme – Vana-Pärnu tee renoveerimisel olid mitmesajameetrilised lihked, kus valmis ehitatud teetamm libises jõkke.
Minu ettepanek volikogus eelarve kinnitamisel oli, et sellist asfalteeritud kallasrada ei tehtaks, sellest projektist vabanevad vahendid kasutada Merimetsa tänava sõidutee ehituseks, projekteerida valmis tänavalõigud Uus-Saugas ja asuda välja ehitama ühendustänavaid, et tagada liiklus Läänepoolse ümbersõiduga.
Tuleb teha valikuid. Kallasraja ehituse pakkumised avati eile. Selguvad maksumused. Selgub ka, kui palju peab linn lisama.
Mida arvab asjast austatud riigikogu liige Jüri Jaanson ise? Ehk ta aitab teha sobivama valiku meie linna võimalusi arvestades.