Vana-Pärnu elanikud võivad haisust vabaneda

Praegu hoitakse jäätmeid lahtise taeva all ja kui aunad roiskuma lähevad, on linnas tunda reovee ja väljaheidete haisu. Foto: Ants Liigus

Kui keskkonnainvesteeringute keskus Pärnu Vee rahataotluse heaks kiidab, ei sega reoveehais kahe aasta pärast enam suvepealinna elanikke ja inimesed võivad olla kindlad, et nende hoovi üleujutuste ajal jäätmed ei uju.

Vana-Pärnu elanikud on aastaid pidanud taluma hingematvat lehka ja on sunnitud Pärnu Vee reoveepuhastusjaama poolt puhuvate tuulte korral aknad sulgema. Läinud suvel levis reovee ja väljaheidete lõhn isegi Ülejõe gümnaasiumi ümbruseni, sest puhastusjaama kõrval kompostitavad aunad olid käärima läinud.

Kahe aasta pärast uus kompleks

Nüüd kavatseb Pärnu Vesi ehitada 5,1 miljonit eurot maksva reoveesette anaeroobse käitlemise kompleksi, taotleb selleks 4,3 miljonit euroraha ja on valmis 849 000 eurot lisama, et probleemist vabaneda. Keskkonnainvesteeringute keskuse vastus peaks tulema juunis. Kui raha antakse, alustatakse järgmisel kevadel ehitamisega ja 2015. aasta suvest on hais kadunud.

Kas järjekordne investeering mõjutab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda? Pärnu Vee finantsdirektori Taimi Vilgase hinnangul väga vähe. Ehituseks võetakse 2032. aastani laenu ja tarbijaid mõjutavad pigem suuremahulised vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitused kui reoveesette kompleks.

Pärnu Vesi kavatseb vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindu uuesti tõsta 2015. aastal ja jätta need kaheks aastaks samale tasemele. “Hinnatõus sõltub nii investeeringutest kui majanduskeskkonnast, praegune hind näiteks ei arvesta elektrihinna tõusuga,” selgitas Vilgas.

Reoveesetetega on hädas kõik Eesti vee-ettevõtted, Pärnusse kavandatav on Eestis ainulaadne. Selleks, et kõik põhjalikult läbi kaaluda, tellis Pärnu Vesi reoveesette kompleksi ehituse tehnoloogilise eelprojekti koostanud OÜ Aqua Consult Balticult variantide võrdluse.

Aunad võivad roiskuda

Praegune variant ei rahulda ei elanikke ega ettevõtet. Sete segatakse turba, põhu, puiduhakmete või muu tugiainega ja kääritatakse aunades. Kui aunad roiskuma lähevad ja need lahti võetakse, tekib hais.

Tugiainetega segamise tulemusena tekib aastas ligi 12 000 kantmeetrit komposti, mida Keskkonnahoolduse OÜ kasutab energiavõsa kasvatamiseks. Põllumehed sellist komposti ei taha, tugiainete hind tõuseb.

Paradoksina on elanikud pahased siis, kui jäätmetega midagi tehakse. Neil aastatel, kui settehunnikud puhastusjaama territooriumil järjest kõrgusid ja setet kuhugi ei viidud, tundusid kõik rahul olevat.

Esimene võimalus olnuks esimesed kaks kuud siseruumides kompostida. Hiljem tulnuks aga kompostimist avamaal jätkata ning tugiainete hind ja väikese kasutusvõimalusega suur jäätmekogus oleks endiselt jäänud probleemiks.

Teise variandina kaalus Pärnu Vesi siseruumides trummelkompostimist, nagu praegu käib Põlvas. “Kogused suured, produkti on vaja väljas ladustada, haisu ei saa välistada,” loetles Vilgas puudusi. Viljandis kasutatakse haisu vältimiseks lõhnaainetega vihmuteid, aga Vilgase jutu järgi on seegi õhusaaste.

Kolmas variant olnuks sette lagundamine metaantankis ja järelkompostimine. Tankis tekib energiat andev biogaas, kuid niiske järelprodukt vajab hoiutingimusi ja on raskesti kasutatav. Pärnu settekogus pole nii suur kui näiteks Tartus, kus selle variandi kasuks otsustati, pealegi ei tea tartlased Vilgase jutu järgi päris täpselt, mida lõpp-produktiga peale hakata.

Pärnu Vesi valis metaantanki ja järelprodukti kuivatuse. “Kui meil oleks liha- või piimakombinaat ja jäätmetes oleks rohkem toiduainetööstuse jäätmeid, piima jms, mis Pärnus prügikasti lähevad, piisaks kuivatamiseks biogaasist. Praegu tuleb kuivatamiseks energiat lisada ja kõige soodsam on maagaas, mis on Vana-Pärnus olemas, vaja vaid meie kinnistule tuua,” rääkis Vilgas.

Uus tehnoloogia on kinnine ja haisuvaba

Kui eelmised variandid oleksid tekitanud 10 000 – 12 000 kantmeetrit jääkprodukti aastas, siis kuivatamine võimaldab vähendada seda 1700 kantmeetrini. Kahes hoones toimuv protsess on haisuvaba ja kinnine, kuivi graanuleid on lihtsam transportida.

Pärnu Vesi on uurinud Iru soojuselektrijaamast, kas nad võtaksid selliseid graanuleid vastu. Võtaksid, kas raha eest või tasuta, on veel lahtine.

Graanuleid saaks kasutada ka põllumajanduses ja haljastuses. Kui Pärnu Vesi ise põletusseadme ehitaks, tõuseks kompleksi maksumus 5,1 miljonilt eurolt 7,5 miljonile.

Vilgase jutu järgi kaalus ettevõte kõiki võimalusi põhjalikult ja jäi metaantanki ning kuivatamise juurde, sest keskkonnanõuded muutuvad järjest karmimaks ja Leeduski eelistatakse sellist tehnoloogiat. “Ja mis peamine, ta on haisuvaba,” rõõmustas Vilgas.

Valitud variandile andsid heakskiidu keskkonnaamet, Pärnu linnavalitsus ja Audru vallavalitsus.

Kui seni on Vana-Pärnu reoveepuhasti reoveesetete käitlemise juures räägitud üksnes haisust, siis Vilgase sõnade järgi on oluline seegi, et puhastusjaama piirkond on üleujutusohtlik. “Peame ette nägema, mis üleujutuse korral juhtub. Aunad asuvad platsil ja meri võib need viia sinna, kuhu tuule suund parasjagu on,” lausus Vilgas.