Laarmannist, juhilubadest ja eakate tantsuõhtust

Raeküla parkmetsa puhastamine võsast. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Kogu elu Pärnus Raekülas Käo tänaval elanud Raivo kirjutas toimetusele, et ei mõista Eino-Jüri Laarmanni soovi rajada park. Miks peaks Raeküla männik olema park, küsis kirjutaja.

Pideva Raeküla metsas jalutajana teab Raivo, kui liigirohke on just see võsa, mis Laarmannile arusaamatul põhjusel ette jääb. Põõsastes ja võsas kinnitub tuhandeid linnupesi ning mets koos võsaga on Via Baltica ja Raeküla elamute vahel filter nii heitgaaside kui müra eest.

Miks on meie mets nüüd äkki ühele vanahärrale ette jäänud, küsib Raivo ja soovitab Laarmannil rakendada energia ning teotahe omaenda tekitatud ja untsu läinud plaanide tagajärgede likvideerimisele. Näiteks võiks Laarmann korda teha Hirve tänava pikendusel mere ääres oleva jaanituleplatsi, mille muutis joodikutele meelepäraseks läbukohaks. Jaanitulekohast on Laarmanni algatusel saanud kohalik prügimägi.

Selle asemel et maha saagida elusat metsa, mis kuulub meile kõigile, oleks Raivo arvates Raekülas tegemist küllaga.

Pika staažiga autojuht kutsus kutselisi bussi- ja autojuhte üles avaldama oma arvamust. Muutuva seaduse järgi tuleb hakata vahetama juhiluba iga viie aasta tagant.

Kirjutaja arvates toob loa tihedam vahetamine endaga kaasa sageneva kohustusliku tervisekontrolli nõude. Peale selle tuleb iga viie aasta järel läbida hirmkallis täienduskoolitus kutsetunnistuse saamiseks, kusjuures midagi olulist sel koolitusel öelda ei ole. Samuti tuleb uuendada autojuhi-kaarti ja riigilõiv selle kõige taotlemiseks pole just väike.

Hiljuti muutus liiklusseadus, mis puudutab kõiki liiklejaid. Sellega ei kaasnenud koolitusi, ei küsitud raha ega muutunud midagi liikluses halvemuse poole. Palju tasulisi koolitusi jäi korraldamata ja raha saamata – kas seaduseloojate aps?

Kirjutaja meenutas, et kuldsetel buumiaastatel tasusid endast lugupidavad firmad need kulutused autojuhi eest. Nüüd on need väljaminekud jäetud sohvri kanda, sest konkurents on suur ja valik lai.

Kui Eesti ametiisikud peaksid väitma, et seadusemuudatus on taas mingi Euroopa Liidu ettekirjutus, peaksime teadma, keda tänada. Istub ju Euroopa Komisjonis meie mees, kellele peaks minema korda, mida Eestis mõeldakse ja öeldakse.

Nördinud pensionäri vihastas Heiko Leesmendi artikkel 23. jaanuari Pärnu Postimehes (vt ”Pärnu muusika-skeene väljavaated“, PP 23.01). Ta kirjutas toimetusele, et tänu väljatõstele luges seda artiklit kaks korda. Ometi ei saanud ta aru, kuidas takistab Pärnu muusika-skeene väljavaateid Nooruse majas kaks korda kuus kolm tundi toimuv eakate tantsuõhtu.

”Äsja lõppenud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012 valguses on tõesti irooniline ja kurb lugeda selliseid väljaütlemisi, mis pole seotud artikli teemaga. Miks peab alati vastandama? Jätke vanuritele nende rõõmud!“