Galerii: Uuenenud Kihnu muuseumi avamine

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu vallavanem Annely Akkermann ja regionaalminister Siim-Valmar Kiisler leidsid jutuajamise aega sadamas, enne kui parvlaev Amalie mandri poole suundus. 
“Ma arvan, et see muuseum on nagu ankur siin, kõik see saare võlu on üles ehitatud oma pärimuse hoidmisele ja selleks on muuseum loogiline keskus, mille ümber kõik käib. On väga hea, et maja korda sai, inimesed on kõvasti vaeva näinud ja rahastamise võimalusi otsinud,” kõneles minister Pärnu Postimehele, viidates Kihnu regionaalprogrammile.
Kihnu vallavanem Annely Akkermann ja regionaalminister Siim-Valmar Kiisler leidsid jutuajamise aega sadamas, enne kui parvlaev Amalie mandri poole suundus. “Ma arvan, et see muuseum on nagu ankur siin, kõik see saare võlu on üles ehitatud oma pärimuse hoidmisele ja selleks on muuseum loogiline keskus, mille ümber kõik käib. On väga hea, et maja korda sai, inimesed on kõvasti vaeva näinud ja rahastamise võimalusi otsinud,” kõneles minister Pärnu Postimehele, viidates Kihnu regionaalprogrammile. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Suuruselt Eesti seitsmendal saarel, ligi 16ruutkilomeetrisel Kihnul viis eile hommikul tee vaid ühes suunas - Säärekülla, kus remondi järel ootas pidulikku avamist madarapunane muuseumimaja.


Kihnu kolmnurgas, kus ninapidi koos nii kirik, rahva- ja vallamaja kui muuseumi- koolihoone, hõivati pikki pinke, seisti tiheda müürina õlg õla kõrval ja oodati, millal kell 11 saab. Aja täiteks ja kohaliku värvingu täienduseks võtsid Kihnumua naised Katrin Kumpaniga laulu üles.



“Kihnu rahvas hoiab kokku ja hoiab muuseumi, kogu aeg on hoidnud,” möönis 33 aastat, loomisest võttes, muuseumi juhataja olnud Anne Buravkova kesk melu. Meenutades, kuidas alguses mahuti ühte tuppa praeguse kuue tehniliselt täiusliku ruumi asemel. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles