Eino-Jüri Laarmann: Miks ma tegin Raeküla randa elevandi?

Eino-Jüri Laarmann
, Raeküla elanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eino-Jüri Laarmann.
Eino-Jüri Laarmann. Foto: PP

Mäletan aega, kui Pärnu rannas oli kaks liuteed-elevanti, kust oli mõnus vette sulpsatada. Kui räägiti Pärnu kuurordi 175. aastapäevast, avaldasin arvamust, et võiks teha randa uued elevandid. Mul oli eelmiste pilt kaasas, aga sinna me jutuajamine jäi. Millalgi sain kuulda randa kavandatavast liugteega elevandist, mida saaks talvel mänguväljakul kasutada. Tegeles sellega linnavalitsuse planeerimise osakonna arenguteenistus.

Oma mõtet olin ikka mõelnud ja tegevusplaan sai järjest kindlamad piirjooned. Lahenduseks valisin estakaadi-liugtee. Elevandi kuju on ainult butafooria. Konstrueerimisel lähtusin sildade ja estakaadide projekteerimise nõuetest, samuti laste mänguväljakutele kehtestatud normidest ja nõuetest.

Tegin oma liugtee Raeküla ranna tarbeks. Midagi ei ole parata. Ääremaa jääb ääremaaks. Esmalt tehakse kesklinna ja äärealadele siis, kui raha ja aega jätkub. Eelmisel sajandil rajatud rannatee on väsinud ja vajab turgutust. Riietuskabiin seisab viimaseid päevi koos.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles