Riik ehitab Vändrasse nüüdisaegse erihooldekodu

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vändra hooldekodu erivajadustega patsientidele tuleb tervishoiukeskuse kõrvale.
Vändra hooldekodu erivajadustega patsientidele tuleb tervishoiukeskuse kõrvale. Foto: Henn Soodla

Sotsiaalministeeriumi haldusalasse loodud AS Hoolekandeteenused ehitab üle Eesti psüühiliste erivajadustega inimestele kaheksa kodusarnast hooldekodu, millest üks ja ainus Pärnumaal tuleb Vändrasse valmiva tervishoiukeskuse kõrvale.


Tänapäevased ja inimsõbralikumad hooldekodud ehitatakse, sest vanade hoonete aeg on ümber.



Üks kaheksast


Riigiettevõtte kinnisvarajuht Kert Kaljula sõnas, et esialgu jääb Vändra Pärnumaal ainsaks ja valmis ehitatakse kaheksa uut küla, neist kolm Harjumaale, üks Tartu-, üks Pärnu-, üks Läänemaale, üks Ida- ja üks Lääne-Virumaale.



“Kogu vajadust see ei kata, kuid plaanitud on nii palju kohti, kui praeguses majandussituatsioonis selleks rahalisi vahendeid on. Oleme leidnud, et selline lahendus on optimaalne,” märkis Kaljula.



Kaheksa külaga luuakse kliendikohti 500-600 inimesele, kuid hoolealuseid riigi poolt aktsiaseltsile üle antud hooldekodudes, mille hulgas Tori hooldekodu, on üle kahe tuhande.



“See tähendab, et saame esialgu tagada neist neljandikule uued ja tänapäevased kohad. Kõigi hooldekodude hooned pole nii halvas seisukorras, et peaksime neid kõiki hakkama kohe maha kandma, aga pikas plaanis siiski tuleks uusi kohti veel luua,” kirjeldas Kaljula.



Uutesse majadesse saavad nende hooldekodude hoolealused, kus majad on kõige hullemas seisus. Peremajade valmimise järel lähevad kinni Harjumaalt Ravila ja Kernu, Lääne-Virumaalt Aavere ja Udriku hooldekodu. Nende seas on Läänemaal asuv Koluvere hooldekodu, mis jääb rahanappuse tõttu osaliselt edasi toimima.



Aasta tagasi tundis riigiettevõte huvi esmalt Sindis asuva riigimaatüki vastu, kuid kohalikus volikogus seda asukohta heaks ei peetud. Kaljula lausus, et Vändra kasuks otsustama pani asukoht valmiva tervishoiukeskuse kõrval ja kohaliku omavalitsuse aktiivne koostöö.



“See on meile väga tähtis, sest kõik planeeringud käivad läbi kohaliku omavalitsuse ja meile on oluline, et need projektid saaksid ilma suuremate tõrgeteta ellu viidud. Seal, kus omavalitsus kahtleb projekti vajalikkuses või on muud hirmud, on meil väga raske asja ellu viia,” nentis Kaljula.



Üks või mitu väikest


Ettevõte on välja kuulutanud üle-eestilise peremajade arhitektuurikonkursi ja ootab 17. augustiks pakkujatelt ideekavandeid. Kolme kuni viie parema kavandi teinuga alustatakse läbirääkimisi peaprojekteerimislepingu sõlmimiseks.



“Oleme konkursiülesande niiviisi püstitanud, et majad oleksid lihtsamate vahenditega mingil määral kohandatavad kohalikele oludele, sest ehitame hooldekodusid nii linnalistesse asulatesse kui maale,” kirjeldas kinnisvarajuht.



Arhitektidele on antud ideekonkursil vaba voli, kas nad paigutavad erihooldekodu kliendid mitmesse peremajja või tuleb üks ja suurem või ridaelamu tüüpi maja, kus inimesed saab elama paigutada sektsioonidesse. Konkursi mõte ongi lasta neil ideid genereerida.



Lähiajal kuulutab riigi aktsiaselts välja hanke, leidmaks detailplaneerijad, kes krundid ruumiliselt lahendaksid.



Vändras on selleks kasutada kolm hektarit Vändra jõe ja Vihtra tee vahelisel alal ning sinna kavandatakse kohti 60-80 inimesele. Ühes sellega tuleb Vändrasse juurde paarkümmend kuni kolmkümmend töökohta.



Ettevõte loodab peremaju ehitama hakata 2011. aastal ja avada järgmisel, 2012. aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles