Tõhela külaseltsi roheline buss tekitab igal pool elevust

"See buss oli enne veoauto, mis aeg-ajalt käinud kapitaalremondis, iga uuendusega läks asi muidugi lihtsamaks, sest vidinad ja iluasjad kadusid ära," räägib ettevõtja ja Tõhela külaseltsi bussijuht Andres Laur 24kohalisest sõidukist, millega külarahvas teatrisse ja ekskursioonile sõita saab ning nagu silt näitab, on Hiiumaalgi käinud. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Tõhela küla oma 60 elanikuga pakatab meie-tundest, haarab endaga seltsitegevusse Alu, Männikuste ja Kiraste ning teatab interneti kodulehel uhkelt, et seda maakohta mainiti juba 1518. aastal.

Sinna, 491 aasta tagusesse aega Tõhelas aetud jutud ei ulatu, vaid keerlevad praeguste tegemiste ümber salatirohelise ootekoja ees. Koja seinale on maalitud küla kaart ja talu- ning vaatamisväärsuste asukohad. Nende hulka jääb Männikuste puisniit, millel kasvavad kaitsealused kuldkingad on andnud loomeindu MTÜ Tõhela Külaseltsi logo kujundajale.

Lauakoorma eest

"Meie oma küla ei pea häbenema, ääremaana ei tunne," ütleb külaseltsi bussijuht ja ettevõtja Andres Laur ning nühib poe vastas peatuse ees omapärase välimusega ühissõiduki silmi särama.

Korvpallurikasvu Andres ulatub väljasirutatud käega esiklaasi ülemise servani ja harja appi võtma ei pea.

Samal 1961. aastal, kui esimene inimene lendas kosmosesse, valmis kusagil suure liidu tehases veoauto ja on põhimõtteliselt siiani alles, kuigi kabiini ja kasti asemel on tal peal ühes tükis kere.

"Tema alusvanker, mootor ja rattad on kõik tavalise veoauto omad," kinnitab Andres. "Kui ta veel veoauto oli, kuulus ta Kastna küla Arengu kolhoosile ja TA-bussina viimati Tõhela kolhoosile."

Aastal 1972, Arengu ajal, pandi autokasti lauakoorem ja sõit läks Tartusse autoremondi katsetehasesse. Kas kellelgi kolhoosiesimeestest oli Emajõe linnas "käsi sees" või olid lauad nii head, aga tagasi Kastnasse sõitis juba buss TA-6. Kui tähed annab valmistajatehasega lahti seletada, on kuus ilmselt seerianumber. Majandite lagunemise ja õigustatud subjektidele jagamise ajal läks TA erakätesse ja seisis aastat kümme, kuni Tõhela külaselts sellele taas vajaliku liikumis- ja töövõime andis. Kogukonnateenuse arendamiseks kirjutas selts kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemise projekti ja saigi tunamullu 15 000 toetuskrooni.

"Olime nii palju käinud juba reise tegemas - viis aastat vist - ja siis tekkiski mõte: miks tellida võõrast bussi, kui võiks enda oma korda teha. Kohaliku omaalgatuse programm andis meile selleks raha, kohalikud mehed-naised-lapsed remontisid ja olid värvimise ning pahteldamise töö peal," seletab külaseltsi ja Pärnumaa Kodukandi hing Piret Volgerad sellise hoo ja näoga, nagu jätkuks töö tänapäevani.

Esimese sõidu 24kohalise bussiga, millel uhkelt laubal kiri "Tõhela külaselts", tegid tõhelalased Hiiumaale. Huumorialtid hiidlased ei osanud alguses a-d ega o-d öelda, kuid paiskasid siis internetti pildid imesõidukist veel enne, kui mandrikülalised koju jõudsid.

"Meie teada on liikumisvõimeline veel üks selline buss Raplamaal, kuigi me seda näinud ei ole," lisab Andres neljarattalise sõiduki kohta, mis kus tahes kohas tekitab elevust, läbib tunnis keskeltläbi 70 kilomeetrit ja joob saja kilomeetri peale 30 liitrit bensiini.

Aga Tõhela külaseltsile on TA-6 nagu oma laps, mille tarvis nad meierei juurde kuurialust peavarjuks korda sätivad.

Järvest villakhiirteni

Tõhela küla kaunistab Eesti madalaim, vaid poolteisemeetrise sügavusega kalarikas järv, mille vaatetorni ja laste mänguväljakuga puhkekoha korrastas Tõstamaa vald. Korras ujumiskohta ei söanda puhkajadki enam prahti maha poetada ja naaberküla Männikuste mees Ville Vukan, Köössa-Mardi talu peremees ja William OÜ juhataja, ärgitab projektipõhiselt maalilise veesilma kaldal puhkeküla rajama.

Ettevõtlike nappust soode ja metsade tagune Pärnumaa nurk ei tunne, sest külaseltsi kodulehe järgi tegutseb seal kaheksa osaühingut või talu põllumajandusega, peamiselt mahetootmisega. Ehitusteenuste ja puittoodete pakkujaid on kolm, põllumajandusmasinate varuosadega tegelejaid kaks, turismi, majutuse ja kaubandusega on hõivatud viis osaühingut, talu või FIEt.  

Lehmade ja maalammaste kõrval kasvatatakse tšintšiljasid ehk villakhiiri.

Liiva farmi pidaja Hilda Jõgisu on see hakkaja naine, kes kümne aasta eest seniolematute loomadega tegelema hakkas, sest "lehmadega tekkis see probleem, et piima ära ei veetud", kuigi maainimesed mäletavad veel aega, mil piimarahast võis vabalt elada.

"Täispika kasuka jaoks on vaja sada nahka, selline kasukas maksvat miljoni," on kostnud jutt Liiva farmi perenaise kõrvu. Kogemustest ja kirjandusest teab ta sedagi, et kui loomake millestki ehmub, võib ta sõna otseses mõttes karvatuti oma isiklikust kasukast välja visata, ja sellist nahka pole mõtet enam turule viia.  

Talutaatide hümn

Tohuri-Andrese talus tegelevad mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega mullu Eesti parimateks noortalunikeks tunnistatud Inga Halme ja Andres Kalbach.

Kodukandi ühenduselt "Pärnumaa aasta küla 2003" tiitli saanud Tõhelast, oma kodukülast, räägivad kohalikud särasilmil ja innustusega. Puisniidu korrastamise ja metsaistutamise talgutest, õppereisist Saaremaale ja kanuumatkast.   

"Eriliseks teeb meie küla kaunis ja mitmekesine loodus oma järve ja rabaga ning ettevõtlikud inimesed, kes loovad küla maine ja kellel on tahet ise ja koos teistega teha midagi oma piirkonna heaks," arutleb Piret Volgerad, kes usub, et koos tegutsema sunnib oma küla vaim.

Märkimisväärne ja teistega kõrvutades eriline on seegi, et 2000. aastast kooli ja lasteaiata külakohas elab kümme pedagoogi ja jätkub nii lapsi kui noori inimesi.   

Kuigi Tõhela talutaatide koori lauldud Eesti Vabariigi aegses hümnis kõlab ülistus rõõmule ja üürikeses elus õllemärjukesele kui parimale kraamile, vaatavad kohalikud möödaniku asemel tulevikku. Hümni laulavad nad kodukohapäevadel ja tuginevad olnust kõneldes teadmistele, mis on külade kaupa raamatuisse raiunud väsimatu koduloolane Vaike Hang.

Külaseltsi juhatus, milles on Õnne Salk, Karmo Kuura ja Ville Vulkan, sätib aastaks 2010 sihte, nii et Tõhela on piirkonnas toimiv külakeskus raamatukogu ja infopunktiga. Külakeskuse lähedale on rajatud mängu- ja spordiväljak, laululava ja suur kiik, kaminanurk ja istumiskohad. Avatud on kauplus-kohvik, müügikeskusest saab osta kohalike käsitöid ja mahepõllumajandustooteid.

Noored ettevõtjad tegelevad autoteeninduse ja tanklaga, kodu- ja välismaiseid turiste tõmbab Pärnust 42 kilomeetrit loodesse korrastatud ja vanaaegse õhustikuga küla kui hea ja läbimõeldud müügiartikkel.  

Homme korraldab külaselts rahvamaja aasal perepäeva ja saab kuu esimesel esmaspäeval - seega ülehomme - tavakohaselt kokku koosolekuks ja peab väikese kingitusega meeles vahepealseid sünnipäevalapsi.