/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Statistikaameti eile avaldatud hinnangu kohaselt langes Eesti majandus teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 16,6 protsenti. Esimene hea uudis on see, et kardetud 20 protsendi piir jäi ületamata.
Juhtkiri: Jalad pole veel põhjas
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
13. august 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teine hea uudis on, et majanduse vähenemine aeglustus. Kolmas positiivsem seik ütleb, et esimese kvartali korrigeeritud andmetel vähenes Eesti majandus 15,6 asemel vaid 15,1 protsenti. Sellega on kõik hea selleks korraks otsas. Pisut võib lohutust pakkuda see, et Lätis ja eriti Leedus oli langus veel suurem: vastavalt 19,6 ja 22,4 protsenti.
Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen ütles, et erinevustele vaatamata on kõigi Balti riikide majandusväljavaated sünged.
Tööstustoodangu langus hakkab pidurduma, kuid eratarbimine ja investeeringud pole stabiliseerunud. Nõrk on nii siseturu kui välisnõudlus. Sisetarbimist ei ole käima tõmmanud inimeste umbusk tulevikku, see ei soosi kulutamist. Kuna raha ringleb halvasti, esineb tõrkeid riigi vereringluseski. Kõige halvem, mis juhtuda saab, on ringvõlgnevus, kus kõik tahaksid täita oma kohustusi, kuid selleks ei jätku raha.
Kuigi olukorra tuntavat paranemist näha ei ole, ennustab mõni analüütik, et tuleva aasta teiseks kvartaliks on kõige hullem möödas. Kuidas võtta: samal ajal prognoositakse, et paari kuu pärast vajab rahvusvahelise valuutafondi abi juba Leedu.
Sellist laenurahal tuginevat majanduskasvu, nagu Eestis oli veel hiljuti, ei tule tõenäoliselt enam kunagi. Millel võiks hakata põhinema Eesti uus majanduskasv, ei oska keegi öelda. Praegu on aga juba aeg seda kasvu sepistama asuda, et muuta lauge langus uuesti tõusuks.