/nginx/o/2009/08/12/220338t1ha42f.jpg)
Kuigi Pärnu linnaorkester on sügise alguses andnud juba mitu koolikontserti nii linnas kui maakonnas, saab 16. hooaeg avalöögi homme kell 19 Pärnu kontserdimajas.
Linnaorkester alustab homme hooaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontserdikava koostamisel on järgitud 2009. aasta tähtpäevi.
40aastane Tõnu Kõrvits kirjutab muusikat nii kammer- kui sümfoonilistes žanrides. Tema orkestriteoseid iseloomustavad hea dramaturgiatunnetus ja värvikas orkestratsioon. Kõrvits on samuti tuntud kui levimuusika arranžeerija-orkestreerija, ta on muusikat kirjutanud nuku- ja joonisfilmidelegi.
Eesti autorid
Oma teose "Thule eleegiad" kohta kirjutab Tõnu Kõrvits: "Thulest, müstilisest ja saladuslikust Põhjamaast, olen ma kirjutanud mitu teost. Viimati "Thule visandid" ja "Thule koraalid", nüüd siis "Thule eleegiad". Kõikide teoste läbivaks jooneks on Eesti loodus ja inimesed."
Helilooja teise ettekandele tuleva teose "... neis aedades" aluseks on nostalgilise varjundiga luuletus. "Lootsin kunagi viisistada üht Astride Ivaski luuletust. Tegingi seda nüüd, kuid veidi teisel moel. Mind inspireeris ka peoleo laul," tutvustab Kõrvits.
Tõnu Kõrvitsa õpetaja Raimo Kangro oleks 21. septembril saanud 60aastaseks. Kangro on neoklassitsistliku stiilisuuna üks värvikamaid esindajaid Eesti muusikas.
Oma muusikalise maitse kujunemisel on ta pidanud oluliseks Béla Bartóki ja Carl Orffi mõju ning huvi barokkmuusika vastu. Samuti on tema heliloojateel mänginud olulist rolli juba lapsepõlvest alanud kontakt teatriga.
Peale selle rokkmuusika, mille rütmid kujunesid Kangro loomingulise käekirja iseloomulikuks tunnuseks. Kangro oli viljakas pea kõigis muusikažanrides alates ooperist ja sümfooniast kuni lastemuusikani.
Elurõõmsad teosed
Sel aastal tähistab muusikamaailm 19. sajandi suurima romantismiaja helilooja, geniaalseima meloodiameistri Felix Mendelssohn-Bartholdy 200. sünniaastapäeva. "Suveöö unenäo" pulmamarssi teab ilmselt igaüks, selle looja on läinud muusikalukku nii sümfooniaid, instrumentaalminiatuure, oratooriume, laule kui orelimuusikat loonud komponistina. Samuti on ta Johann Sebastian Bachi muusika taaselustaja ning muusikaelu edendaja.
Sümfoonia keelpillidele C-duur nr 1 on üks 12st 1821.-1823. aastatel keelpillidele kirjutatud sümfooniast, loodud vaid 12aastase autori poolt.
Ümmarguse numbriga on samuti seotud Viini klassikuna tuntud Franz Joseph Haydni eluloo daatumid: tänavu möödus tema surmast 200 aastat.
Haydnit võib pidada kontsertsümfoonia ja keelpillikvarteti rajajaks. Ta andis eeskuju nii ülejäänud Viini klassikuile kui kogu 19. sajandi muusikuile. Tohutust sümfooniate kogust (104) on sümfoonia nr 88 Haydni elurõõmu oivalisemaid näiteid.
Esile tuleb rõõm, mis aeglases osas laieneb taevalikult kauniks mõtiskluseks. 1780ndate lõpus kirjutatud sümfooniates avaldub ühtlasi tema orkestritundmise ja hea huumori segamise kunst.
Pärnu linnaorkestri järgmine kontsert on juba 22. oktoobril, mil Pärnu raekoja saalis musitseerib keelpillikoosseis kavaga "Pärleid Põhjamaadest".
Peale kontsertide on filharmoonia välja kuulutanud kaks võistlust: 30. oktoobrini on oodatud Pärnu kammermuusikaelu arendamise projektid ja 1. märtsini saab registreeruda teisele Pärnu viiuldajate konkursile. Infot leiab kodulehelt
.