/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Viimase nädala majandusuudised on vastukäivad nagu enamasti. Seekord näib siiski olevat toimunud väike muutus. Mitmesuguste välisanalüütikute häälde on tekkinud esimesi optimisminoote. Nii on Eesti saanud kiita Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipangalt, rahvusvaheliselt valuutafondilt ning maailma juhtivatelt majandusväljaannetelt.
Kahtlemata kuulub positiivse hulka arenev arusaam, et Eesti, Läti ja Leedu ei ole üks Balti riik, vaid sama regiooni kolm eri riiki. Briti majandusajakiri The Economist kirjutaski äsja Eesti erandist, mis ülejäänute taustal torkab silma. Selline kuulsus on meile hea, sest aitab kujundada Eestist pilti kui majanduskriisiga edukalt hakkama saavast riigist ja tekitab meie vastu huvi majandusringkondades.
Mis puutub Eesti eurole üleminekusse, siis siin on arvamuste paljusus märgatavam. Leidub neid, kelle arvates täidame eurole ülemineku kriteeriumid järgmise aasta suveks, ja neidki, kes väidavad, et enne 2012. aastat eurot maksevahendina kasutavate riikide arv ei suurene, kuid selleski prognoosis oleme esimeste hulgas.
Kujunenud on olukord, kus suu naerab, aga süda muretseb. Euroopa vajab julgustuseks näiteid paranevast majandusseisust mõnes riigis ja ainet üldiseks lootuseks. Ometi paneb südame muretsema tõik, et järgmisel aastal võib halvima ennustuse täitumisel kasvada tööpuudus Eestis 200 000 inimeseni. See tähendab ühte töötut iga kahe töötaja kohta. Sellise stsenaariumi võimalikkust kinnitavad varasemad näited, kus majanduse tervenemise märkide ilmnemisel on tööpuuduse vähenemine võtnud märksa rohkem aega. Kui pole tööd, pole eurosidki taskus.