/nginx/o/2008/12/06/101663t1he6a2.jpg)
Ülemaailmse majanduskriisi tulemusena on palju ettevõtteid olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama ja on ettevõtjaid, kes on läinud ebaausale teele ning üritavad seega kõikvõimalike skeemidega riigi maksusüsteemi õõnestada. Eelmisel aastal jäi riigil varimajanduse tõttu saamata ligi neli miljardit krooni maksuraha, samal ajal ületasid riigi kulud tulusid pisut vähem kui seitsme miljardi võrra.
Naiivne oleks loota, et riigis ei eksisteeriks varimajandust, kuid olukorra illustratsiooniks on hea teha lahutamistehe ja mõelda: kui maksud oleksid laekunud, oleks eelarve puudujääk olnud vaid kolm miljardit. Kuigi riik on võtnud 2010. aasta prioriteetseteks uurimisvaldkondadeks maksupettused ja rasked majanduskuriteod, on ettevõtete põhjustatud kahju juba kolossaalne. Samal ajal võib väärtustada uurimiste käigus saadud informatsiooni ja koolitust, mis on ametivõimudele osaks saanud. Õpivad ju nemad ebaausate ettevõtjate tõttu.
Kõige levinum viis, kuidas ettevõtjad riigile rahalist kahju põhjustavad, on ümbrikupalga maksmine. Ei saa loota, et töötaja oleks ise üdini aus ja keelduks ümbrikupalgast, sest tihti seisab ta valiku ees: kas töö ja ümbrikupalk või töötus ja abiraha.
Vaatamata maksu- ja tolliameti aktiivsele tööle ehitus- ja teenindussektoris, kus ümbrikupalga maksmise protsent on kõrgeim, on petiseid keeruline tabada. Arveldamine käib suures osas sularahas ja kõrge töötuse määr on kujundanud seadust eiravatele tööandjatele soodsa pinnase leidmaks töötajaid, kelle jaoks on elutähtis ükskõik milline sissetulek.
Kui paar aastat tagasi mõtlesid inimesed veel pensioniea kindlustatuse peale, siis nüüd, kui pensionifondide usaldusväärsus on märgatavalt langenud, ei pane see aspekt “musta palga” saajaid ei ütlema. Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel jäi ümbrikupalkade maksmisest tulenevalt riigil 2008. aasta eest saamata 2,7 miljardit krooni maksutulu.
Järgmine suur petuskeem on mõeldud just riigilt käibemaksu väljapumpamiseks. Käibemaksupettused fiktiivsete arvete esitamise näol on üks raskemini avastatavaid ettevõtjate kordasaadetavaid kuritöösid, kuid selle tagajärjel riigile põhjustatav kahju on märkimisväärselt suur.
Peale selle, et fiktiivseid arveid kirjutavad ja esitavad ettevõtted, kes osalt siiski nii-öelda ausat äri ajavad, on levinud rahvakeeli arvevabrikud, mille ainuke tegevusvaldkond ongi fiktiivseid arveid toota ning riigilt raha röövida.
2009. aastal on maksu- ja tolliamet tõhustanud kontrolli ning tähelepanu alla võtnud 254 äriühingut, mis võivad olla oma käibemaksuarvestuses kasutanud fiktiivseid arveid ning põhjustanud oma tegevusega riigile kahju ligi 30 miljonit krooni.
Selliste maksupettuste skeemidega saadud raha pööratakse tihti ettevõtlusesse ja seda kaudu tehakse raha jälle legaalseks. Kui tegemist on suuremate summadega, komandeeritakse “must raha” mingiks ajaks välismaale, lastakse see läbi pankade, variettevõtete, kinnisvara vms ning kui raha on korralikult “pestud”, saabub see õnnelikult koju tagasi.
Harvemal juhul makstakse rahapesu käigus osaliselt makse, kuid levinumad on siiski skeemid, mille käigus hoitakse maksude maksmisest kõrvale. Kõige lihtsam viis rahapesuks on kupüüride vahetamine pangas või valuutadeks konverteerimine, kuid on ka palju peenelt genereeritud skeeme, mis on muljetavaldavad isegi rahapesuga võitlevatele riigiorganitele.
Peale selle kasutavad ettevõtjad võimalusi, et raha firmast välja saada makse maksmata, näiteks võivad kaks firmat kokku leppida, et üks, kellel tuleb suurel hulgal sularaha sisse, näitab väiksemat sissetulekut ning teeb teisele arve raha ülekandmiseks. Esimene ettevõte annab seega sularaha teisele ja selle kohta ei eksisteeri ühtegi paberit.
Levinud on veel fiktiivsete haldus- ja üürikulude näitamine.
Rasked ajad sunnivad paljusid ettevõtjaid üha enam mõtlema kulude kokkuhoiule, kahjuks on maksude maksmata jätmine ettevõtte puhul kõige efektiivsem kulude kokkuhoiu viis.
Sellisest olukorrast võib leida positiivsetki, sest mida rohkem mõeldakse välja petuskeeme, seda tugevamalt asub riik nende vastu võitlema ja selle aja peale, kui majandus jälle vaikselt tõusma hakkab, võib maksu- ja tolliamet meid üllatada uute ja palju tõhusamate kontrollimeetoditega.