Välismaalasi meelitab ravi, eestlasi tõmbavad üritused

Tänavune Pärnu suvekülaliste uuring näitab, et välismaalaste Pärnusse tuleku suurim motivaator on soodsad ravivõimalused, eestlased panevad oma tulekuaja enamasti paika ürituste järgi.

Kolmel suvekuul tehtud uuringu “Pärnu suvekülaline 2009” käigus küsitleti tänavatel 2700 ning majutusasutustes, rannas ja parkides 500 inimest, peale selle kasutati statistikaameti majutusandmeid.

Nende andmete põhjal külastas juunist augustini Pärnut 244 000 - 270 000 inimest.

Majutusasutuste teenuseid tarbis 87 800 inimest, neist 21 000 sise- ja 66 800 välisturisti.

Keskmiselt peatus eestimaalane Pärnus kolm ja välismaalane kuus päeva.

Ikka soomlased

Nagu varasematel aastatel tuli enamik välisturiste - 58 protsenti - Soomest, järgnesid rootslased nelja ja sakslased kolme protsendiga. Nii rootslaste kui sakslaste osa külastajate hulgas on eelmise aastaga võrreldes vähenenud, seevastu vene rahvusest turistide hulk on viimasel paaril aastal aga protsendi võrra kasvanud.

Ligi veerandi eestlaste Pärnusse tuleku magnet oli konkreetne sündmus või üritus. Sel põhjusel Pärnusse tulijate arv on eelnevate aastatega võrreldes oluliselt tõusnud. Seevastu välismaalasi meelitavad Pärnusse esmajoones raviteenused.

55 protsenti eesti- ja 18 protsenti välismaalastest ei peatunud ametlikus majutuskohas, vaid näiteks sugulaste-tuttavate juures või üüripinnal. Ent üle 60aastased külalised eelistasid sanatooriume.

Lõunanaabrid toovad raha

Keskmiselt kulutasid eestlased Pärnus ööpäevas majutusele 683 (välismaalane 767), toidule 175 (219), ostudele 237 (316) ja ajaviitele 249 (254) krooni. Kõige vähem kulutasid sakslased ja kõige heldema käega olid lätlased-leedukad.

Kui eestlaste seas oli number üks ajaveetmiskoht kindlalt rand, siis välismaalased eelistasid kaubanduskeskusi. Kõikidele meeldisid baarid.

Kõige vähem nappis eestlastel huvi süvamuusikaürituste vastu, enamiku välismaalastest jätsid aga külmaks kino ja teater.

Välismaalasi häiris, et linnas kohtab palju purjus inimesi, jalgrattaga pole turvaline sõita ja üldse on teed kehvas seisus. Kõrgelt hinnati seevastu kaupluste ja söögikohtade valikut, toidu kvaliteeti ning ranna ja linna puhtust.

Nii eestlaste kui mujalt tulnute seas tekitas nurinat suvepealinna parkimiskorraldus. Samuti ei jäänud külalised rahule lastega vaba aja veetmise võimaluste ega teenindusasutuste lapsesõbralikkusega. Viie palli süsteemis hindasid välismaalased lastega ajaveetmist Pärnus 2,8 palliga.

Rohkem tahtsid suvekülalised Pärnus näha avalikke tualette ja prügikaste, samuti raha- ja joogiautomaate. Veel soovisid nad, et liinibuss sõidaks randa, ihkasid lõbustusparki ja paadireise.

Välismaalastele torkas silma, et teenindajad ja üldse kõik eestlased naeratavad vähe. Imetlust tekitasid aga “viimase peal” pargid ja imeilusad kirikud. Erinevalt paljudest kohalikest tundus Pärnu külalistele väga puhas.

Kokkuvõttes tundub, et külalistele suvepealinnas meeldis, sest kindlasti soovitavad oma tuttavatele Pärnut 95 protsenti eestlastest ja 88 protsenti välismaalastest.

Pärnu suvekülalise uurimust on Pärnu linnavalitsus korraldanud 1995. aastast.