Wendre kinnitab kanna Pärnu pinnasesse

Pärnus Lina 31 alustas 2005. aasta juunis tööd ettevõte, mille kaubamärk Wendre tähendab kuulumist Euroopa suurimate vooditekstiilitootjate hulka. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vändras 1993. aastal tekkide ja patjade tootmist alustanud ja paiga ajaloolisest nimest We-nerskulle kaubamärgi tuletanud Wendrest on kasvanud ettevõte, mis troonib Euroopa turul kui suurim vooditekstiilide valmistaja, andes tööd ligi 800 inimesele.

Selle mastaapse, Eestis, Poolas, Rootsis ja Hiinas tootmisüksusi ning Saksamaal ja Rootsis müügiesindust omava, aastas ainuüksi Pärnus ja Vändras 15 miljonit tekki ja patja valmistava rahvusvahelise kontserni juhtpuldis istub nõukogu esimehe ja omanikuna rootsi-eestlane Peter Hunt, kelle haaret toetab pädev kohapealne meeskonnatöö.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus ning maavalitsus tunnistasid AS Wendre 2009. aasta suurimaks tööandjaks, rõhutades, et ettevõtte käibemaht - üle ühe miljardi krooni aastas - räägib juba iseenda eest.

Presidendi read

Koduriigis on Wendrel kaks tootmisüksust: üks Vändras, teine Pärnus. Linnas on laienetud oma logo all sügise hakul Lina tänavast Rääma tänavasse, kus endises linavabrikus valmivad porolooniga tooted kontserni tütarettevõtte OÜ Stram ehk rahvakeeles voodivabriku tarvis.

Taassünnipäeval külastas president Toomas Hendrik Ilves hiidettevõtte peamaja ja jättis külalisteraamatusse read, mida vahendab Wendre iga kuu ilmuva siselehe viimane number: "Mul on erakordselt hea meel näha, et ka raskel ajal on Pärnus rahvusvaheline firma, kes on üliedukas ja annab inimestele tööd. Jõudu ja edu!".

Eesti ettevõtete Äripäeva "TOP 100" hulgas püsiva Wendre edu valemi kirjutamine algas firma juhatuse liikme Sven Jürisoo sõnul Vändra eksperimentaaltsehhist, kuhu 16 aastat tagasi taftingvaibavabrikust koondati tekkide ja patjade tootmise juurde helgemad pead ja uued tehnoloogiad.  

Pärnust poolesaja kilomeetri kaugusel Vändra alevis valmivad Wendre tootmispinnal madratsid, madratsikatted, tepitud materjal, mahuline vatiin ja selle tööga teenib endale kohapeal leiva lauale sadakond inimest.

"Töötajaid on ligi 150 Vändra hingekirjas, aga ligi 60 neist käib tööle Pärnusse, sest meie tootmisvood on nii suured, et meil on vaja siit transportida inimesi linna abiks," räägib Jürisoo, jälgides pilguga metallidetektorist läbiliuglevat valget mahulise vatiini kangast. Tähelepanelik aparaat kontrollib ruutsentimeeter haaval, et ihuga kokkupuutuvas kangas ei oleks metallosi, näiteks kraasinõelu.

"Firma kannab töötajate edasi-tagasi sõidutamise kulud, aga see on kogenud ja väljaõppinud tööjõud ja meil on praegu nii palju tellimusi, et me ei riski võtta uusi inimesi. Vaatame, mis pikas perspektiivis toimub, ja siis teeme otsuse," jätkab Jürisoo. Lisades, et Vändra tootmisüksusega edasimineku kohta on juhtkonna laual mitu varianti, aga neist on tema ütlust mööda vara kõnelda.

Wendre personalijuht Külliki Seire möönab ettevõtte peakontoris, et 2005. aasta augustis Pärnus uut tootmiskompleksi avades võis ettevõte tööjõudu valida. Vahepeal oli sobivate töökäte leidmisega kitsas käes, aga läinud aasta lõpust võib värbamise asemel taas valikuga tegelda.

Kolmes vahetuses

"Isikuomandused, mida töötajalt eeldame, on rutiinitaluvus liinitööl, kiirus nii sisseelamisel, õppimisel kui edaspidises töös, teatava füüsilise koormuse talumine ja valmisolek meeskonnatööks," loetleb Seire tekstiilitööstusesse sobivate inimeste valiku põhimõtteid.

Nii-öelda valmis inimesi ei ole ettevõttel kusagilt ametisse võtta, isegi mitte Pärnumaa kutsehariduskeskusest, kust õmblejaõpilased praktikal käivad. Masstöö erineb koolitundides omandatavast ja väljaõpetamise koormus jääb abikäte vajajale.

Kolmes vahetuses töötab 575 inimest, ööpäevane toodang on aukartustäratav: 35 000 patja ja 25 000 tekki. Pärnu elanike arvuga võrreldes on neist igaüks poolteise päevaga peaaluse ja pealiskatte omanik.

"Tekstiilieriala peetakse võib-olla primitiivseks tööstuseks, aga meil on kõik masinad ja kogu tööprotsess seotud arvutitega, oleme töötajad õpetanud neid kasutama ja vahetuse lõppedes peavad nad sisestama andmed arvutisse," täiendab juttu juhatuse liige Peep Armväärt, kes naasis hiljuti Hiinast Cantoni tekstiilimessilt, kus tutvustati uudismaterjale, näiteks piimakiudu.   

Tekstiilituru ühe liidrina hoiab Wendre looduslike materjalide kasutamisel maailma suundumustega ühte sammu, toodanguvalikus on tencel-kangast tekid, mille materjal sisaldab õhku läbilaskvat puidukiudu.

Aasta parimad

Tekstiilitööstuse võimalusi ja klientide vajadusi hoomates ning edukursil ettevõte järgib juhtimispõhimõtteid, mille üks osa on töötajate motiveerimine ja tunnustamine.

"Ametikohtadele on eri palgasüsteemid välja töötatud," kinnitab Seire. "Aga kui räägime kõige suuremast inimhulgast, kes töötab meil tootmises, siis neile on välja töötatud neljaastmeline jaotus: kindel tunnipalk, individuaalne tulemuspalk, igakuine meeskonna tulemuspalk ja päeva normitäitmise lisatasu."

Personalijuhi arvates on õiglane maksta väga heale õmblejale rohkem kui sellele, kelle panus on väiksem, ja maksta meeskonna tulemuspalka neile, kes kolleegi hätta ei jäta. "Näiteks pakkija on hädas, tööjärg ees, õmbleja näeb seda ja tal on huvi appi minna, teades, et meeskond on ühtne," täpsustab Seire põhimõtteid.

Tavakohaselt peetakse ettevõttes töötajate suvepäevi ja jõulupidu, seekord Strandis ansambli Apelsin ja Eda-Ines Etti esinemise saatel.

Tavakohaselt selgitab ettevõte aasta lõpus parimad töötajad, keda Eesti rõiva- ja tekstiililiit palub pidulikule vastuvõtule. AS Wendre lõppeva aasta tublimad on Vändra tootmisüksuse õmbleja Pille Klein, Pärnu tootmisüksuse padjaliini töötaja Erika Rohumägi ja transporditööline Joonas Talts. Neist kirjutab pikemalt ettevõtte oma leht.

Märkimisväärne AS Wendre tootmismahu ja tegevuse juures, mis jaotub täielikult Peter Hundile kuuluvas kontsernis Trading House Scandinavia AB üheksa tütarettevõtte vahel, on ehk seegi, et aastas õmmeldakse tekkideks ja patjadeks selline kogus kangast ja niiti, mille võiks pikkuse poolest vedada Maalt kolm korda päikeseni ja tagasi. Aga korrutage ise, teades, et vahemaa on 150 miljonit kilomeetrit.