Tarmo Mänd: Aktsiisitõus euro nimel

Tarmo Mänd.

FOTO: Toomas Huik.

Kui 2007. aastal paisutati tarbimismaksude tõusuga riigieelarve mahtu, siis nüüd on selle tinginud europüüdlus. Selle tagajärjel on radikaalselt lõhutud otseste ja kaudsete maksude tasakaal.


Vaevalt maksude tõstmine valitsuselegi meeldib. Tegemist on abinõuga, mis loob euro kindlustamiseks vajaliku tugevusvaru 2010. aasta eelarve suhtes. Kuid siin tuleb põhjalikult analüüsida, kas riik on võimeline toimima pärast euro tulekutki.



Kannatab Eesti konkurentsivõime


Tarbimismaksud on 2007. aastast olnud võimumeeste tahte realiseerimise peamine relv. Selle tõttu oleme kõrgete aktsiisimääradega juba pikka aega olnud Euroopa Liidus esirinnas.



2007. aastal läks valitsus aktsiiside tõusu teed, vaatamata sellele, et Euroopa turul ühtlustatakse aktsiisi alammäärad alles järgmisel aastal. Ühtlustamise eesmärk on luua ühisturul võrdsed konkurentsitingimused. Aga milliseks kujuneb pärast viimaseid aktsiisitõuse Eesti konkurentsivõime, võrreldes ülejäänud liikmesriikidega?



Viimase tõusuga on meil bensiini- ja diisliaktsiis 18-19 protsenti, eriotstarbelise kütuse aktsiis üle viie korra ja elektriaktsiis ligi viis korda kõrgem, kui näeb ette ELi alammäär. Need arvud viitavad sellele, et me ei austa ühisturu reegleid ega arvesta oma ettevõtjate konkurentsivõimega lääne turul.



Aktsiis võtab põllumeeste lisatoetused


Erimärgistusega kütuse aktsiisi tõus mõjutab eelkõige põllumehi, kuid hinnatõusu kaudu lõpptarbijatki, olles pärast 1. jaanuari üle viie korra kõrgem ELi lubatud alammäärast.



Põllumeestele saab liikmesriik küll maksta lisatoetusi, et tagada konkurentsivõime Euroopa turul. Samal ajal pole meie põllumehed enam ammu Euroopas konkurentsivõimelised. Põllumajandusministri hinnangul toob aktsiisitõus põllumeestele kaasa umbes 70 miljonit krooni lisakulusid.



Kui lisatoetuste maht kasvab järgmisel aastal 75 miljonit krooni, siis aktsiisitõusuga võtab valitsus selle raha tagasi. Seega pole õige rääkida põllumajandustoetuste suurenemisest. Tahtmata olla üleliia karm, pean poliitiliselt küündimatuks, et otsus tõsta aktsiisimäära võeti vastu pärast põllumeeste meeleavaldust Toompeal.



Nii pea- kui põllumajandusminister on väitnud, et valitsus pole aktsiisitõusu toetanud, viimasena mainitu olevat isegi selle vastu olnud. Jääb üle arvata, et see ongi valitsusliidul riigikogus roheliste abil sündinud otsus.



Riik peab toimima


Tekib küsimus: miks on koalitsioonil vaja võtta vastu otsuseid, millega pärsitakse majandustegevust ja antakse valus maksuhoop inimestele? Meenutan, et veel mõni aeg tagasi teatas ELi rahandusvolinik, et Eestile võidakse teha Balti riikide hulgas erand ja tõesti võimaldada eurole üleminek aastal 2011. Seejuures viidati tugevusvaru loomise vajadusele.



Võib arvata, et just tarvidus parandada eelarvepositsiooni ongi põhjustanud valitsusliidu otsused. Ühest küljest on see mõistetav ja midagi uut siin päikese all ei ole. Pealinn on pealinn, käsk on käsk. Paljud ehk mäletavad, et just nii need asjad varem käisidki, kuid see oli teine liit. Ei saa vaidlustada euro vajalikkust, kuid oluline on selle hind.



Praegu on meie riigis euro nimel palju tehtud ja kärbitud, see on kindlasti jätnud oma jälje majandusele, riigile ja inimeste toimetulekuvõimele. Selle protsessiga venitamine ei anna midagi juurde, vaid lisab kannatusi. Siinkohal ei tohi unustada, et riik peab toimima pärast eurole üleminekutki.



Valitsusel peab olema plaan homseks. Valitsusel tuleb hakata taastama seda, mis on lõhutud. Taastamist vajab maksupoliitika, eeskätt maksude proportsioon.

Tagasi üles