Kummituskaubamajad ilmestavad masuaega Pärnus

Üleilmse majanduskliima jahtumise sünged tagajärjed: Pärnu Kungla keskus on varjusurmas, Lepa kaubamaja koomas ja Härma keskus verest tühjaks jooksmas. Foto: Urmas Luik

Nukralt mustendavad vitriinaknad ja lumme mattunud paraaduksed näitavad, et majanduskliima jahtumine allapoole nullkraadi on tõuganud varjusurma nii mõnegi Pärnu kaubakeskuse.

Kolmapäeval lahkus Rüütli tänava äärsest Kungla keskusest viimane rentnik. Kaubanduskeskuse lukustatud klaasuste tagant paistab hämarusse mattunud fuajee. Kesk seda majajuht – mälestus ammu möödunud parematest päevadest.

Neli aastat Kungla keskuse keldrikorrusel loodusliku kosmeetika ja ehetega äritsenud väikepoe tundmatuks jääda soovinud juhataja kirjelduse järgi polnud viimased kuud kaubanduskeskuses just kaunimate killast.

Sügisvihmade aegu niisutas fuajee põrandat plekk-katusest läbi ladisenud vihmavesi. Talvekülmade saabudes aga pidid viimased alles jäänud müüjad seisma leti taga kasukates ja karvamütsides. Pea tühjas majas oli küte keeratud miinimumi peale.

Mis hüljatud Kungla keskusest edasi saab, ei osanud hoonet haldava Roveel OÜ esindaja Martin Rotmeister öelda.

“Omanikud omavahel arutavad ja senimaani, kuni pole midagi kindlat, pole meile midagi öeldud,” sõnas Rotmeister.

Selgust ei toonud asjasse 2005. aastal 19,8 miljoni krooni eest Kungla keskuse omanikuks saanud OÜ Poolmere juhataja Sander Toome, kes jättis lehe arupärimisele vastamata.

Lepa kaubamajal on lootust

Saunast ümber ehitatud Lepa kaubamaja hetkeseis ei ole palju parem kui tema pankrotiotsust ootava ristiisa Elmar Lepa oma.

Kaubamajaesist parkimisplatsi katab lumevaip, millest autod end mootorite jõurates läbi rammida üritavad. Ilmselt turukülastajate masinad, kuna kaubamajast enam suurt midagi osta pole. Kui just ei soovi kantud rõivaid. Kaubakeskuse esimese korruse rõsket müügisaali täidavad seinast seina letid, mis peetud riidekraami all lookas. Ühte nurka puna-valgetriibulise kilelindi taha on kuhjatud idamaist päritolu mööbel ja sellega harmoneeruv pudi-padi.

Teisele korrusele tõusev eskalaator on välja lülitatud. Selle ette asetatud tool annab üheselt mõista, et kaubanduskeskuse kahele ülemisele korrusele pole ostlejatel asja. Enam mitte. Veel mitte.

Laostunud Lepalt kaubakeskuse koos selle juurde kuuluva turuhoonega möödunud aasta lõpul 25,7 miljoni krooni eest osanikuga kahasse ostnud EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas on tulvil teotahet.

Sisuliselt jätkatakse kohast, kus Lepp takerdus. Kiiremas korras katsutakse sõlmida rendileping mõne toidupoeketiga. Peale Rimi, mille tarvis Lepp juurdeehitusega algust tegi, peetakse läbirääkimisi muudegi kaubanduskettidega.

Otsus, millise toidupoega leping sõlmitakse, langetatakse Araka kinnitusel veel sel kuul. Seejärel saab juba rentniku näpunäidete järgi juurdeehitustööd lõpetada. “Enne suurt suve ja põhihooaja algust tahame toidupoe külastajatele avada,” pani Arakas märgi maha.

Ümberehituse ajal on keskuse peahoone Araka sõnutsi suures osas suletud. Küll jätkab tööd turuhoone koos seal tegutsevate äridega.

Kas Lepa kaubamaja uute omanike käes nimevahetusegi läbi teeb, ei osanud Arakas öelda. “Ega me nüüd põle soovist sinna mingi muu nimi katusele panna,” sõnas ta, pidades nimest olulisemaks keskus kiiresti elule aidata.

Sõjaväegaraažid ei müü

Kunagisele Pärnu linnapeale Einar Keldrile miljoneid sisse toonud Härma keskuse hiilgusestki pole palju järel.

Tuul keerutab lund parkimisplatsil, mille keskel laiutab pisikese mäe mõõtu lumekuhil. Ometi piisab siin ruumi, et mahutada need vähesed autod, millega sõitjatel veel keskusesse asja.

Ligikaudu poole äride vaateaknaid katavad luitunud reklaamsildid ja tolm, mida enam keegi ei pühi. Uksed, mille kaudu kunagi voorisid inimesed toidukauplusesse, on nüüd põlvekõrguse lumega pitseeritud.

“Vanade sõjaväegaraažide aeg on ümber saanud,” nentis Kelder. See teadmine teda aga verest välja ei löö. 2008. aasta kevadest on tal tagataskust võtta detailplaneering, mis lubab garaažide kohale ja seda ümbritsevale maale ehk kokku 25 000 ruutmeetrile ehitada kolmekorruselise hoone. “Ja kas on veel soodsamat aega ehitamiseks kui praegune?” esitas Kelder retoorilise küsimuse.

Millal täpselt vanad garaažid maa pealt pühitakse ja uut kaubanduskeskust püstitama asutakse, ei söanda Kelder siiski pakkuda. Kindel on tema väitel aga see, et ei tohi hakata halama, et nüüd on kõik läbi ja hommikul enam voodist tõusta ei tasu. “Kui eesti keel ei surnud välja 50 okupatsiooniaasta jooksul, siis ei sure eestlane nüüd ammugi välja,” usub Kelder eesti jonni ja paremate aegade saabumisse.