Kaks killukest Johannes Juhansoo kultuuripärandist sai kaante vahele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Sellel Johannes Juhansoo tehtud eksliibrisel on kujutatud Põltsamaa kirikut leekides, nagu see oli 1944. aastal.

FOTO: parnupostimees.ee

Kollektsionäär Kalju Leib sai sel aastal kaante vahele kaks vihikut Kablis elanud eksliibristelooja Johannes Juhansoo loomingust, Pärnumaa harrastuskunstniku surmast möödub sel nädalal kümme aastat.

Tartlane Kalju Leib tunneb Juhansoode perekonda ligi pool sajandit ning tal on väga hea ülevaade nii Juhansoo enese kui tema loomingu kohta. Need teadmised olid aluspinnaks kahe raamatukese - "Eestimaa kirikud Johannes Juhansoo loodud eksliibristel" ja "Soome-Eesti eksliibrisesõprus" koostamisel.

Kuus eksliibrist Tori kirikuga

Broshüüri "Eestimaa kirikud Johannes Juhansoo loodud eksliibristel" ilmus vaid 57 eksemplari, kuid selles annab Leib otse uurimuslikult põhjaliku ülevaate Juhansoo selleteemalisest loomingust.

Autori sõnutsi tuleb nendegi eksliibriste, nagu Juhansoo eksliibrise ja meeneviitade puhul ikka, kasutada ülivõrret. Juhansoo on Eesti eksliibrise üle 100aastase ajaloo jooksul loonud siinsetest eksliibrisevalmistajatest mäekõrguselt rohkem kirikuga viitasid, nimelt 94. Kõik raamatumärgid on eranditult puugravüürid, neist 20 kahevärvitrükis.

Juhansoo ei kujuta eksliibristel ainult luteri kirikuid, vaid ka ortodoksseid. Viimastest on ta kujutanud Tahkuranna ja Pärnu Katariina apostliku õigeusu kirikut ning kahel korral Häädemeeste Issandamuutmise kirikut.

Loetelule võiks Leiva arvates lisada Tallinnas Lossiplatsil paikneva Aleksander Nevski katedraali, kuna enam kui paarikümnel eksliibrisel on kaunistuseks eri rakursi all Tallinna panoraam rikkalikult ilutsevate kirikutornide ja tornikiivrite siluettidega.

"Luteri kirikute eksliibristelt tõstaks eelkõige esile need pühakojad, mis sõjamöllus tuleroaks langesid. Neist ilmekaimana 1979/1980. aastal (viimane aastaarv märgib kahevärvivariandi lisandumist) sõjaeelse Eesti Vabariigi leitnandile Arnold Evertile loodud eksliibrist," selgitas Leib. "Sellel on kujutatud Põltsamaa lossi ja leekides kirikut, nagu see oli 1944. aastal, mil eksliibrise omanik lahkus kodunt, relv käes, et kaitsta oma isamaad."

Teisel kurba sündmust kajastaval meenemärgil on tuleleekides Tahkuranna kirik Võistes, nii nagu sündis 1941. aasta suvel. Leib nendib oma raamatus, et kahjuks on kirik taastamatu, kuid õnneks on säilinud kaunid looduskivist müürid.

Suure-Jaani kiriku kõrval on eksliibrisel Vabadussõja mälestussammas "Lembit".

Omaette lõik on raamatus pühendatud sõjas mahapõletatud Tori kiriku taastamisele Teise maailmasõja ohvrite mälestuseks Eesti sõjameeste kirikuna.

"Elu lõpupäevadeni suutis meister luua kuus Tori kirikuga eksliibrist ja meeneviita oma kauaaegse kodukandi pühakojaga ja siis sulgusid meistri silmad igaveseks," seletas Leib.

Raamatus on kataloogiseeritud kõik teemat käsitlevad viidad. Koguarvust on osaliselt või täielikult reprodutseeritud 37. Väljaande harukordsus väljendub selleski, et esimest korda on kirik Eesti eksliibristel jõudnud kaante vahele.

Nagu autor saatesõnas märgib: "See on auvõlg kiriku ja rahva ees, sest kõigest muust eksliibrisel on avaldatud täiesti piisavalt ja enamgi."

Oma eesmärgi selle raamatu koostamisel võtab Leib kokku nii: "Tahan innustada lugejat soetama enesele või kogudusele kiriku temaatikaga eksliibrist ja selle loomisest palun ka mulle märku anda."

Sõpruskukk

Teises Kalju Leiva tööna trükimusta näinud väiketrükises "Soome-Eesti eksliibrisesõprus" (tiraazhiga 60 eksemplari) on keskne tegelane jälle Pärnumaa mees Johannes Juhansoo.

1960. aasta hakul teinud Eesti eksliibrisekoguja ja uurija Paul Ambur Juhansoole ettepaneku valmistada eksliibris Soome ärimehele, põhjanaabrite eksliibriseühingu asutajaliikmele Paavo Helkamale.

Mõni aasta hiljem selgus, et see oli esimene eestlaselt soomlasele loodud tirazheeritud ja dateeritud raamatuviit. Sellest ajast arvatakse hõimurahvaste eksliibrisesõpruse algust.

"Eksliibrise ideekandja on siin lahendatud nii-öelda "valmi vormis", kus inimestest tegelaskujud on asendatud lindude või loomadega.

Kesksel kohal on tarmukalt koduväravast kaubareisile suunduv kukk (ärimees) ja koju ootama jääjad kana (pereema) ja kolm tibu (nende kolm tütart). Eksliibris võitis tollal kohe populaarsuse ja tegi selle looja rahvusvaheliselt tuntuks," selgitas Leib.

Nii hakatud suurejoonelisemalt tähistama sõpruse ümmargusi tähtpäevi. 20 aasta möödumist tähistati kogunemisega Tallinnas. Kohal oli teiste hulgas Juhansoo abikaasaga ja lesena proua Helena Helkama tütardega.

Juhansoo oli valmistanud kokkutulekuks tähtpäevakohase meeneviida "20 - Eesti-Soome eksliibrisesõbrad", kus kesksel kohal jälle too varasem tarmukas kukk.

Kui koosviibimine täies hoos, olla proua Helkama ühtäkki küsinud: "Miks sellel minu abikaasale tehtud eksliibrisel on kukk ja kanad? Minu mäletamise järgi tema kanaäriga ei tegelnud." Siis vastanud Juhansoo: eksliibrist tuleb lahti mõtestada nii, et kukena on kujutatud ärireisile tõttavat pereisa. Ja nõnda edasi. Kui see vastus oli tõlgitud soome keelde, tulnud Helkamate noorim tütar Juhansoo juurde ning andnud talle habemetüükas põsele musi.

Nii jutustas seda lugu Juhansoo Leivale, kes vihikus küsibki: "Kas too Juhansoo-Helkama kukk võikski olla Soome-Eesti eksliibrisesõpruse sümboliks?"

    Tagasi üles