/nginx/o/2009/10/12/248788t1h8966.jpg)
Möödunud laupäeval tähistas Pärnu muusikakool kontserdimaja suures saalis oma 65. aastapäeva.
Muusikakooli kontsert soojendas südameid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagistest ja nüüdsetest õpetajatest, õpilastest, vilistlastest, lapsevanematest ja muidu muusikahuvilistest peolised said osa pea kahetunnisest hingesoojendavast kontserdist.
Noored ja andekad
Kava esimeses pooles esinesid praegused õpilased. Kõik esinejad ei olnudki viimaste klasside eesrindlikud, väga tugevaid ja meeldejäävaid esitusi pakkusid nooremad kooliõed-vennadki.
Raske on sellest nimekirjast kedagi esile tuua, musikaalsust ja esinemisrõõmu kiirgas igast etteastest, alustades Cris Sommeri helisevast trompetist või Anastassia Mjassojedova vene temperamendist kantud klaveriinterpretatsioonist, rääkimata akordionipoiste Tauno Tamme ja Mihkel Ojaotsa aplausi väljameelitanud mängulustist või löökpilliõpilase Rauno Pella virtuoosselt esitatud „Kimalase lennust“.
Viimasena nimetatud noormeest on nähtud laval nii üksi kui väga paljudes eriilmelistes koosseisudes ja selgi korral oli raske süveneda muusikasse, sest Rauno Pella neelab oma lavalolekuga kogu tähelepanu.
Olen kindel, et paljusid esinejaid tutvustatakse kooli järgmistel aastapäevadel kui nimekaid vilistlasi.
Ainus asi, mis veidi kuulamist-jälgimist varjutas, oli puhttehnilist laadi.
Rütmiosakonna ansambel (ja teises pooles esinenud Kristjan Kasearu ansambelgi) pidi esinema suure kontserdimaja lavasügavuses. Ei, asi polnud esituses, vaid koosseisu kuuldavaks tegemine jättis esinejad kuulajaist kaugele ja varjutas muusikute näod mikrofonijalgade taha: paraku piirab laes rippuv kõlarite torn laval paiknemist ja liikumist. Aga see pisiasi ei kustutanud noorte jazz’i-muusikute mängukirge.
Sõbralikud direktorid
Esimeses pooles tulid mitu korda lavale kooli eelmine juht Silvi Baradinskas ja praegune vedaja Karin Veissmann.
Võrratu, kui direktorid koos sõbralikult ajalugu meenutavad ja teineteise jutulõnga jätkavad. Enamgi, kunagine koolijuht jätkab uue käe all muusikaajaloo õpetajana. Paljude asutuste juhtidel on sellisest sõbralikust kooseksisteerimisest ja raudvara hoidmisest palju õppida.
Vaheaegki oli tulvil muusikat: rõõmu valmistas legendaarse akordioniõpetaja Reet Nurmingu kvintett.
Kontserdi teine pool algas tervituste ja tänukirjade üleandmisega. Haridus- ja teadusministeeriumi kauaaegne noorsootöö peaspetsialist Ene Raid toonitas pärnakate tublidust ning ajaloo vältel Eesti muusikahariduses eeskujuks olemist.
Abilinnapea Jane Mets andis aga neljale muusikakooli õpetajale üle linnavalitsuse ja linnapea tänukirja. Selle pälvisid eelmine direktor Silvi Baradinskas ja solfedžoõpetaja Tiina Laur. Aga vanemate kolleegide hulgas on nooremaidki, kelle tööpanus juba aukirja väärib: Margus Allmann ja Jaanus Torrim.
Pidulikku meeleolu hoidsid vilistlased, kes jätkavad õpinguid muusikakeskkooli ja muusika- ja teatriakadeemia ridades.
Muidugi ei jää ükski kontsert üllatusteta: sünnipäev sai ilusa lõppakordi popmuusika vallas tuntud Kristjan Kasearult ja ansamblilt Paradise Crew, mille liikmeist ainult üks ei ole Pärnu muusikakooli vilistlane.
Väga armas oli veeta laupäev vanade õpetajate ja praeguste tegijatega. Tundsin heameelt, et minu ja paljude varem lõpetanute aegseid õpetajaid oli kontserdimajas väga palju. Ning mitte ainult kuulamas, vaid nii mõnigi neist on tänini õpetajate rivis.
Kiitust väärib, et staažikate pedagoogide kaasamisel õppeprotsessi ei tunta hirmu, et areng aeglustub. Koolis on väga palju noori ja edukaid õpetajaidki, elutarkuse ja nooruslike ideede ühendamine tugevdab muusikute harimist. On ju tulnud langetada õpetajate palka, vähenenud on võimalused arendada noori muusikuid väljaspool kooliruume.
Jääb soovida, et õpetajatel jätkuks missioonitunnet ja tahtejõudu, mida nad on läbi aegade õppijatesse süstinud. Ükskõik, kas õpilastest on saanud muusikud või on nad niisama õnnelikud ja uhked, et neil on üks rikkus - muusika keelest arusaamine.
Ja praegused õppijad, harjutage pilli ja ärge lööge käega, kuigi teie eakaaslased samal ajal ehk kambas lõbusamalt aega viidavad!
Kristjan Kasearugi ütles kontserdi lõpetamisel, et tegelikult ei ole ta üldse kurb, et sellal kui tema harjutama pidi, avastasid sõbrad hoopis elu ahvatlevamaid külgi.