Põllumeeste toetusmiljonid leevendavad tarbija olukorda

Põllumajanduse toetusmiljonid on nagu hapnik, mis tootjatele hingamisruumi annab, samal ajal hoiab neid nagu nabanööri pidi Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika küljes ega luba rääkida võrdsetest konkurentsitingimustest.

Näiteks ELi energiamaksustamise direktiiv, mis näeb ette madalaima aktsiisitaseme põllumajandustootmises kasutatava diislikütuse suhtes ehk 0,33 krooni liitri kohta. Aga 1. jaanuarist tõsteti Eestis erikütuse aktsiis 1,1-lt 1,7 kroonini.

“Kõigile majandusinimestele on selge, et aktsiisimäära järsk tõus pärsib ettevõtete investeerimisaktiivsust, kuna investeeringud muutuvad kallimaks ja investeeringute ning eratarbimise vähenemise tulemusel majanduskasv kokkuvõttes aeglustub,” kommenteerib olukorda Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt.

Üle 308 miljoni krooni

Hunt viitab sellele, et põllumeeste elu teeb raskeks toetuste suur erinevus ELi vanade liikmetega võrreldes, riigiti erinevad toetused neli-viis korda.

“Mööda ei saa vaadata majanduskriisist, mis mõjutas ja mõjutab kõiki sektoreid,” märgib Hunt. “Põllumajanduses on olukord tunduvalt keerukam, sest tegemist on valdavalt bioloogiliste protsessidega, mida pole võimalik välja lülitada, põllumajandusliku tootmise väljalülitamine võrdub tootmise lõpetamisega.”

Tootmist aitavad Euroopa raha kõrval vee peal hoida Eesti riigi eelarvest eraldatav kaasfinantseering ning otsetoetused. Laiemalt mõeldes tähendab toetus ka töökohtade ning maaelulaadi säilitamist, kodumaal kasvatatud viljast valmistatud loomasööta ja jahvatatud jahu, siin lüpstud ning töödeldud piima tarbija laual.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) vahendusel läinud aastal toetust saanute maakonnarivistuses on Pärnumaa teisel kohal 308 598 586 krooniga, ettepoole jääb Tartu maakond ja järgneb Lääne-Virumaa.

Selles arvus väljenduvad maakonda jõudnud maaelu arengukavast (MAK) makstav toetus, Euroopa kalandusfondi (EKF) ning pindala- ja loomapõhised otsetoetused, riiklikud toetused, koolipiima- ja eksporditoetus.

2009. aastal jõudis PRIA vahendusel Pärnumaa põllumajandusse ja kalandusse 224 897 329 krooni ELi raha ja Eesti riigi panus oli 83 701 257 krooni.

Läinud aastal PRIAst makstud toetuste taotlejate esisajasse mahub kaheksa Pärnu maakonna ettevõtet, nende hulgas on sellised tuntud tegijad nagu OÜ Vändra (juhataja Ilmar Teevet), OÜ Weiss (Kalmer Metsaoru), OÜ Halinga (Raul Peetson), Massiaru Põllumajanduslik OÜ (Malle Mägi), OÜ Emmu Farm, mis ühines OÜ Lõpe Agroga (Mare Noot), ja AS Kajax Fishexport (Oleg Omeltšenko).

Arengu nimel

Riikliku arengukava, maaelu arengukava ja Euroopa kalandusfondi Eesti arengukava alusel PRIA vahendusel makstavad toetused aitavad kerkida tootmishoonetel, muretseda tänapäevaseid seadmeid ja parandada töötingimusi, samal ajal jõuavad leib, piim ja liha tarbija lauale taskukohasemalt.

“Praegu on toetused meile, põllumajandustootjatele, üks püsimise võimalusi. Kui Euroopa Liit lepib kokku, et ta kaotab toetused, oleme kõikidega võrdsetes konkurentsitingimustes,” räägib OÜ Halinga tegevjuht Raul Peetson, kes annab tööd ligi 80 inimesele, peab 1100pealist lüpsikarja ja harib 4000 hektarit maad.

“Isiklikult arvan, et põllumajanduse jätkusuutlikkuse suhtes võiksid need toetused kaduda, kõikides liikmesriikides,” arutleb Peetson. “Siis määrab hinna turg ja poes maksab toit nii palju, kui see tegelikult maksab, me ju kirjutame selle toetuse oma plaanidesse. Kui me seda sinna ei kirjuta, peame kallimalt tootma ja poes kindlasti mingil määral toidu hind tõuseb.”

Niisiis kavandavad põllumajandusettevõtted toetused, olgu need siis MAKi, otse- või riiklikud toetused, kuludesse ja üldjuhul planeeritavate investeeringute reale.

“Investeeringud ei tähenda seda, et ehitame midagi ilusat või teeme mingit glamuuri, vaid reeglina läheb see raha masinatesse, hoonetesse ehk paranevad keskkonna-, töö- ja olmetingimused. Üldine tootmistase läheb efektiivsemaks,” mainib Peetson. “See raha ei ole kindlasti see, mis süüakse ära või mille eest käiakse soojamaareisidel, see raha läheb ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamisse.”

Toetusesaajate ülevaade on veebilehel www.pria.ee vastava meetme sisu tutvustava teksti juures.