Linnale on sula meelt mööda, jalakäijale mitte

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna maanteel tasub jalakäijal üles vaadata, et mitte katuselt kukkuva lumelaviini alla jääda.
Tallinna maanteel tasub jalakäijal üles vaadata, et mitte katuselt kukkuva lumelaviini alla jääda. Foto: Urmas Luik

Pärast miinuskraade ja tihedaid lumesadusid saabunud sula paneb jalakäijad libedatel ja puhastamata teedel pahameelest vanduma, linnavalitsusele on aga ilm meelepärane, sest tänavad muutuvad taas läbipääsetavaks.


“Linnavalitsusele on praegused ilmastikuolud meeltmööda. Paari nädala tagune lumi sulab ja kõik teed on läbipääsetavad nii ühistranspordile kui sõiduautodele,” kinnitas Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja.



Lumevedu Pärnus ei toimu ja tänavad, mis suure lumehulga tõttu muudeti ühesuunaliseks, on seda praegugi. Muutusi selles suhtes näha pole.



Talvoja sõnutsi on omaniku mure eemaldada majakatuselt langev sulalumi ja räästaid palistavad jääpurikad. Samuti on hoone peremehe ülesanne paigaldada piirded maja ümber kohtadesse, kus katuselt langev lumi või purikad võivad ohustada jalakäijaid. Lähipäevadeks lubatavad miinuskraadid tekitavad libeduseohugi.



Katuseid puhastava osaühingu Tomfinix juhataja Arri Tomsoni kinnitusel on viimasel ajal puhastusteenust vähem nõudma hakatud, kuid suurte sadudega oli see ühtviisi populaarne teenus nii ettevõtjate kui eramuomanike seas.



“Palju oli ise üritajaidki, kuid neil jäid käed lühikeseks ja nad said aru, et ilma varustuseta on katusel turnimine eluohtlik,” rääkis Tomson. Peale oskamatu puhastaja võib kannatada saada katuski, sest plekkmaterjalist varjualust on metallesemega lihtne kahjustada.



“Suurtel kaubahallidel on pehmed katused, kus all vill ja peal tõrvapapp. Piisab papikahjustusest, et katus rikkuda,” selgitas Tomson. Kas kogenematusest või lumeraskusest kahjustada saanud katust pole võimalik enam tavapäraselt puhastada ja kulud kasvavad kordi suuremaks.



If kindlustuse juhatuse liikme Artur Prauni väitel on tõenäoline, et ilmade soojenedes muutuvad tihedaks sulaveest tekkivad niiskuskahjustused.



“Kortermajade viimaste korruste kodudele tekkinud veekahjustused on tihti tingitud sellest, et lumesulamisveele pole tagatud korralikku äravoolu,” ütles Praun.



Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Imre Veber rõhutas, et muutlike ilmaoludega ei tee äärmine ettevaatlikkus paha jalakäijatele ega sõidukijuhtidele.



“Tegelikult võikski rõõmus olla, sest raskeid, inimvigastuste ja hukkunutega liiklusõnnetusi olnud ei ole,” tõdes Veber, et liiklejad on lumerohkusega toime tulnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles