/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Eesti valitsuse suhtumine Pärnusse on pehmelt öeldes kummaline. Otseütlemise ja pika vihaga rahandusminister Jürgen Ligi nahutas Pärnu juhte iluaiandusega tegelemise eest, kui Vallikääru renoveerimise kava rahastamine rippus juuksekarva otsas. Ometi oli linn juba pannud projekti oma raha ja saada olevgi summa ei tulnud võimul Reformierakonna - Isamaa ja Res Publica Liidu valitsuselt, vaid Euroopa Liidult.
Nüüd üritab peaminister Andrus Ansip jätta muljet, nagu oleks valitsus Pärnule erakordselt vastu tulnud, kuigi Vallikääru rekonstrueerimine oli otsustatud läinud sügisel.
Ei Ansip ega Ligi suuda Pärnus tehtavat näha laiemas kontekstis. Vallikääru esimene järk peab olema valmis rahvusvahelisteks hansapäevadeks, mida ei saa kuidagi käsitleda Pärnu eralõbuna.
Kui valitsus kahtleb Pärnu suutlikkuses muid europrojekte kaasrahastada, aga rahanduse abilinnapea Annely Akkermann ütleb, et selle raha ikka leiab, võiksid valitsuse liikmed vahelduseks osta bussipileti ja korraldada Pärnus väljasõiduistungi. Ühtlasi saaksid nad siis kohapeal oma silmaga veenduda, kas ja milleks on Pärnu võimeline.
Pärnu seadmine peksupoisi rolli on ülekohtune Pärnu kodanike suhtes. Samuti on näha, et Stenbocki majas ei peeta millekski ühe linnavalitsuse pingutusi iseseisvalt hakkama saada ja eelarvemülkast välja rabelda.
Ligi ei suuda unustada, kuidas pärnakad teda kaitseministrina Pärnu pataljoni sulgemise pärast nahutasid. Laiemalt ei pruugi Reformierakonnale istuda see, et Toomas Kivimägi veel maavanemana oravate kosjaviinad surrogaadiks põlgas ja ennast kätte ei andnud.