/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Pärnu Postimees avaldas sel nädalal, missugustele kultuuriprojektidele Pärnu linnavalitsus tänavustes kokkuhoidlikes oludes raha eraldab ja mis on mullusega võrreldes enim muutunud. Puhtalt numbritest kõneldes on pilt mannetu. Kui eelmisel aastal andis linn kultuurilistele ettevõtmistele 2,29 miljonit krooni, siis tänavu oli see summa 1,87 miljonit.
Tabelisse süvenedes pilt mõnevõrra muutub, sest lisandunud on nii mõnigi, kes eelmisel aastal sentigi pole saanud, ja mõnel juhul on kärbe piirdunud vaid paarisaja krooniga. Kuid kultuuritegijate hulgast leiab neidki, kes tänavu linnalt, võrreldes eelmise aastaga, mitukümmend tuhat krooni vähem saavad.
Kärpimine on paratamatu, kuid näib, et linna ja tegijate suhtumine on muutumas. Leidub nii uusi tulijaid kui tuttavaid naasjaid ning kultuuripilt muutub tänu sellele publiku rõõmuks mitmekesisemaks ja lootustandvamaks kitsaste olude kiuste. Seda enam, et vahel piisab linna huvist, mitte niivõrd suurest rahasüstist.
Ükski meepott pole muidugi tõrvatilgata, sama käib Pärnu kultuuriprojektidele raha eraldamise süsteemi kohta. Nimelt on küllalt ebamugavas seisus need, kes toimetavad aasta esimese kolme kuu jooksul.
Näiteks korraldas Pärnu kontserdibüroo professor Arbo Valdma TALVEUNIversiteedi veebruaris teadmatuses, kas üldse raha antakse. Suuri ettevõtmisi kavandatakse hulk aega enne nende toimumist ning kokkuleppeid on ehku peale keeruline sõlmida. Asi pole raha hulgas, vaid süsteemi paindlikkuses. Pärnu linnavalitsusel oleks mõistlik võtta eeskuju Eesti kultuurkapitalist, mis rahaeraldamise otsuseid teeb neli korda aastas.
Probleeme ja arutelukohti leidub veel, kuid praegu ongi õige aeg need ette võtta, sest laias laastus on kultuurijää Pärnus liikuma hakanud.