Valgeranna golfiala laiendus sõltub linnustiku-uuringust

Valgeranna golfirajad tõmbavad ligi nii lähemalt kui kaugemalt huvilisi. Osaüldplaneeringuga selgub, kas golfimänguala on võimalik edasi arendada. Foto: Ants Liigus

Audru vald loodab kolm aastat aega võtnud uue üldplaneeringu kehtestada volikogu aprolli-istungil, samal ajal algatatakse osaüldplaneering Valgeranna ja Põldeotsa külas, sest seal on arutelud jätkumas.

Läinud nädalal tutvustas Audru valla esindus üldplaneeringut järelevalve teostamiseks Pärnu maavalitsusele. Üldplaneeringule ei ole enam vastalisi, sest elanike motiveeritud ettepanekuid võeti enamasti kuulda.

Uue üldplaneeringu järgi näeb vald intensiivsemat elamuarendust Audru aleviku ja Pärnu linna vahel, kus on lubatud ka väiksemad krundid suurusega alates 1200 ruutmeetrist. Külades säilitatakse hajaasustusele omane senine loomulik elukeskkond suuremate kruntidega.

Pärnu piirkonna arvestatavamat tööstusala arendatakse edasi linna lähedal Lemmetsa küla idaosas. Seati täpsemad nõuded ehitustegevusele. Täpsustati, kohati suurendati ja tõsteti ümber maakonnaplaneeringuga varem paika pandud rohevõrgustikku, et see ei kataks kehtivaid detailplaneeringuid ning vallas säiliks looduslik ilme.

Planeeringu koostaja Kaur Lass sõnas, et kui Audru valla eelmine üldplaneering oli tagasihoidlik, sest ei osatud ette näha kinnisvarabuumi, vaadatakse seekord kaugemale ette. See loob eelduse, et tehakse seda, mis on valla üldplaneeringuga kooskõlas.

Üldplaneeringuga alustades sõitsid vallaametnikud ringi Tallinna ümbruses, et vältida seal tehtud vigu ja õppida positiivsetest näidetest.

Kapsamaa kesk asulat

Audru vallavanema Margus Joonase ütlust mööda on tal kahju, et Audru aleviku keskmes asuv riigimaa osa jäi planeerimata, sest seal on inimeste aiamaad ja saalitäis inimesi protestis sinna korruselamute ala võimaliku laiendamise vastu.

“Keskuse aktiivsemad elanikud tõstsid tõsiselt selle küsimuse üles. Selgitus, et planeeriks sinna keskuse tihendamiseks korruselamud, ei olnud nende arvates veenev argument, ehkki räägime perspektiivist 10-15 aastat,” sõnas Joonas.

“Seal saaks vallakeskust arendada. Kui riik paneb selle maa kunagi enampakkumisele ja maa omaniku leiab, saab volikogu kaaluda seal detailplaneeringu algatamist,” seletas valla keskkonna- ja maanõunik Priit Annus.

Aiamaad oli peaaegu ainus koht, kus tekkis vali diskussioon, üldplaneeringu ülejäänud kavade vastu elanikud erilist huvi üles ei näidanud.

Annus tõdes, et mida masu-maks ümberringi ilm läks, seda enam kadus arendajate surve. Uue üldplaneeringu koostamine algatati 2007. aastal ja algsel eskiisil oli kaart oluliselt kollasem – st elamualasid oli rohkem – kui nüüd lõppvariandis.

“See, et planeerimine nii pikaks venis, on tulnud kasuks, kinnisvarapalavik on mööda läinud ja ratsionaalne mõistus asemele tulnud,” tõdes Annus.

Linnud, kalad, golf ja tuulikud

Lass märkis, et planeeringu tegemisel oli sisulisest aspektist peale ehitustingimuste reguleerimise kõige keerulisem teema, kuidas leppida kokku see ala, mis ei ole siiani kokku lepitud.

Ligemale aasta väldanud aruteluvaidluste saaga, mille taga oli ühelt poolt Eesti ornitoloogiaühingu soov laiendada Audru külje all Valgeranna ja Põldeotsa külas Pärnu lahe hoiuala ja teiselt poolt AS FjordFresh Holdingu soov samal alal kalatehase detailplaneering kehtestada lõppes kokkuleppega, et enne täiendavaid linnustiku-uuringuid enam kui tuhande hektari suurusele rannikualale muid ehitustegevusi ei lubata.

Et seal on soovinud teised ettevõtjad nii Valgeranna golfiala laiendada kui tuulegeneraatoreid püstitada, hinnatakse nende arenduste koosmõju linnustikule osa-üldplaneeringus.

Osaüldplaneeringu ala piirneb Tõstamaa maantee, Audru aleviku, Valgeranna allee ja merega. Ala on hoonestamata, osaliselt pilliroogu ja võsasse kasvav, osaliselt niidetav ja teravilja, rapsi kasvualune maa. Paljuski on tegemist poldritammi ehitamisel merelt võidetud eestiaegsete talude heinamaadega, mis omal ajal olid periooditi üle ujutatud. Kindel on see, et elamumaid osaüldplaneeringu alale ei kavandata.

Annus märkis, et kuna kunagi Põldeotsa külla tuulikute rajamisest huvitunud Rootsi tuuleenergiatootja tütarfirma on huvi kaotanud, eelistab vald ära oodata maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu. Peale tuulikute on osaüldplaneeringu peamisi kaalutlusi Valgeranna golfiala laiendus.

Käimas on linnustiku-uuring, mille koostamisse on Hendrikson & Ko kaasanud Eesti maaülikooli spetsialistid ja kaks välismaist eksperti. Uuringuga antakse õiguslik hinnang olemasoleva hoiuala ja Natura ala loomise osas ning kaardistatakse reaalsed looduslikud väärtused, mida oleks vaja sellel alal tulevikus kaitsta.

Ühtlasi on keskkonnaamet koostamas Pärnu lahe hoiualale kaitsekorralduskava.

“Linnustiku-uuringu ja kaitsekorralduskava tutvustamine leiavad aset suve keskel. Siis peaks olema kõik andmed kogutud ja saama selgeks, millega osaüldpla-neeringus sellel alal üldse saab arvestada,” kirjeldas Annus.