Aasta enne järjekordseid riigikogu valimisi võiks parteimaastikul võrdleva märgi maha panna. Aprillist alates saaks hakata jälgima, mida kavatsevad parlamendierakonnad ette võtta oma positsiooni parandamiseks enne parlamendivalimisi.
Juhtkiri: Aasta enne parlamendivalimisi
Praegu on pilt üsna selge. Reformierakonna edumaa teiste ees on märtsi 2010 seisuga veenev. Keskerakond on säilitanud teise koha. Isamaa ja Res Publica Liit püsib enam-vähem stabiilselt kolmandal kohal. Kui selline populaarsusjada kestaks valimisteni, oleks praegusel valitsuskoalitsioonil head väljavaated jätkata.
Sotsiaaldemokraatide maine võimaldab neil jääda parlamendierakonnaks, kellel on väiksearvuline fraktsioon ja seega üsna olematu kaasarääkimise võimalus. Praeguses olukorras vaevalt küll keegi muu kui Keskerakond sotse endale liidukaaslaseks sooviks.
Omaette lugu on roheliste ja Rahvaliiduga. Mõlemal on suur tõenäosus Riigikogust välja jääda. Rahvaliitlased peavad südame kõvaks tegema ja reaalsusele silma vaatama. Aasta enne parlamendivalimisi poleks neil lootust oma esindust Toompeale saada. Võib-olla peaks siiski kaaluma ühinemist?
Äsjases maineuuringus küsitles Emor 785 valimisealist kodanikku. Huvipakkuv on see, et neid, kes ei osanud eelistada ühtki erakonda, oli 32 protsenti. Sellest hulgast üritavad kõik erakonnad lähikuudel inimesi enda poole kallutada.
Kõige populaarsem erakond oleks praegu “Ühtne Eesti”. Teatri NO99 projekti 6500 pileti edukas realiseerimine näitab, et inimesed ei ole kaotanud huvi poliitika vastu. Küll on paljud tüdinud praegustest erakondadest, nende lubadustest ja sõnapidamatusest, samuti avaliku sektori veel küllaltki heast elust masu ajal.