/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Järgmisel neljapäeval, 8. aprillil kirjutavad USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev Prahas alla strateegilise ründerelvastuse vähendamise leppele. Tegemist on igati olulise sündmusega, sest uue leppega jätkub külma sõja lõppemise järgne kahe kunagise vastasjõu tuumaarsenalide kärpimine.
Et Obama on sel puhul Kesk-Euroopas, on igati loogiline ja pragmaatiline ühendada vajaliku allkirjastamisega veel midagi meeldivat. Miks mitte kutsuda samaks ajaks Prahasse Kesk- ja Ida-Euroopa riikide juhte, et kohtuda nendega õhtulauas.
Eesti presidendi pressiesindaja Toomas Sildam kinnitas juba sel neljapäeval uudisteagentuurile BNS, et president Toomas Hendrik Ilves sõidab sellele kohtumisele.
Aeg tippkohtumiseks Tšehhi Vabariigi pealinnas on kõigiti sobiv. Meenutagem, et kodus on Obamal õnnestunud saada heakskiit laiaulatuslikule tervishoiu ja sotsiaalhoolekande reformile. Nüüd, olles kindlustanud Ameerikas oma sisepoliitilist reitingut, on Obamal aeg võtta käsile rahvusvahelised teemad, mis vahepeal kippusid unarusse jääma.
Obama ja paljuski endise sotsialismileeri riikide peade või valitsusjuhtide kohtumise temaatikat pole veel avalikustatud, aga üht-teist võib oletada. Arvatavasti soovib Obama teatud tagasisidet majanduskriisi arengust, kuid niisama tähtsaks kõneaineks võivad tõusta rahvusvaheliste missioonide saatus Iraagis ja Afganistanis, Ameerika suhted Euroopa selle osaga, mida pea pool sajandit varjutas raudne eesriie, samuti koostöö NATOs. Ülearune poleks kinnitus, et USA on tõepoolest õppinud Teherani, Jalta ja Potsdami õppetundidest ning 21. sajandil ei sõlmi suurriigid väiksemate arvel kokkuleppeid.