/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2008/12/05/101138t1h1788.jpg)
Niisama paratamatult, nagu saabus talv lume ja jääga, algas kevad vääramatu veevulinaga. Kui paks valge vaip veel maad kattis, levisid hirmu- ja õudusjutud saabuvast sulast. Kummikud läksid moodi ja kadusid lettidelt, kuid suuremast uputusest Eestimaa siiski pääses.
Viimaseid kuid koos vaadates saab tõdeda, et loodus suudab paigas olla küll, kui tahab. Korralikule talvele järgnes korralik kevad. Mõlemad otsekui aabitsast maha kirjutatud: kui on talv, on kõik valge, kui kevad, voolab rõõmsalt vesi ja mullast pistavad nina välja esimesed lillekesed.
Kuigi katastroofiliseks see kevad ei kujunenud ja päris teisiti, tiu tiu ja teisiti, ei tulnud, leidub vee alla kaduvaid alasid Pärnumaal siiski päris palju. Ligi pool Eestimaa maanteedest, mis suurvee tõttu suletud, asub Pärnumaal, ja Soomaa viies aastaaeg toob juba nädalapäevi kokku huvilisi kogu Eestist.
Hoolimata kohatisest ebamugavusest, on tänavune kevad kaunis ja meeldejääv, eriti kui hallid päevad päikeselistega vahetuvad. Mis siis praegu muud, kui kummikud jalga ja kauaoodatud aastaaega nautima ning seda hinge laskma.