Juhtkiri: Killer-kotile maks peale

Kaupo Meiel
, arvamustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pärnu Postimees

Keskkonnast hoolivate inimeste ettevõtlikkus hakkab vilja kandma, kui riigikogu kehtestab plastkotiaktsiisi, mis lisab kaupluses kauba kaasavõtmiseks mõeldud kilekoti hinnale kolm krooni.


Kilekotimaks on tekitanud nii poolt- kui vastuarvamusi. Vastuseis põhineb paraku sageli arusaamatusel või informeerimatusel. Nimelt tasub tähele panna, et kui kilekotimaks kehtestatakse, ei lisa see hinda prügikottidele ega väikestele plastkottidele, millesse poes näiteks puu- või juurvilju saab pakkida. Kilekotimaks puudutab üksnes väikest osa kogu plastkotimajandusest – kilest kandekotte.



Kui kütuse-, alkoholi- või tubakaaktsiisi tõstmise vastu leiab vettpidavaid argumente, kui vähe neid poleks, siis kilekotiaktsiisi loomist saab vaid õigustada. Kõige olulisem nimetatud aktsiisi loomisel on loodushoid ja keskkonnasäästlike käitumisharjumuste süvendamine. Kilest kandekott pole sugugi asendamatu. Poekassas võib osta selle asemel näiteks paberkoti või, veel parem, tasub muretseda endale riidest kott.



Riidest käepäraseid kandekotte leidub igas tegumoes ja värvitoonis ning sel nädalal toimuva kilekotivahetuskampaania “Minu roheline samm” raames võib Pärnu Rimiski tasuta kahe tekstiilkoti omanikuks saada.



Kilekotimaksu eesmärk pole riigile kodanike arvelt taas lisaraha teenida. Nagu ütles erakonna Eestimaa Rohelised ja riigikogu liige Toomas Trapido, on kilekotimaks väike, aga annab igale inimesele valida, kas maksta ja koormata loodust või muuta õige vähe oma käitumist ning olla sõber looduse ja enda rahakotiga.



Pärnu Postimees leiab, et plastkotiaktsiis ei ole mingi imevahend, kuid sellest võib kilekottide kasutamise vähendamisel abi olla küll.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles