/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2010/04/28/356960t1h9b16.jpg)
Pärnumaal on kuni 5000 peret, kelle teler jääb kahe kuu pärast pildita, kui nad vahepeal koju digiboksi ei soeta.
Tuhanded pered peavad lähiajal digiboksi ostma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt lülitatakse 1. juulist Eestis välja analoogtelevisiooni saatja. Telepildi kadumine ähvardab ainult neid, kelle telerist saab praegu toa- või katuseantenni abil vaadata vaid kolme Eesti kanalit. Need, kes juba liitunud mõne teenusepakkujaga ja näevad oma pildikastist kümneid kanaleid, ei pea muret tundma ega digiboksi ostma tõttama.
Uuringufirma TNS Emor eile avaldatud seireuuringust selgub, et digilevile pole üle läinud veel 11 protsenti Eesti kodudest.
Pärnumaal võib sääraseid peresid olla kuni 5000, ütles digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel.
“51 protsenti neist peredest, kes pole liitunud digitelevisiooniga, on üheliikmelised. Neist 31 protsenti on pensionärid ja 45 protsenti elab eramajades,” loetles Pihel.
Hirm tehnika ees
Tihti pole eakatel inimestel digitelevisioonile üleminekul takistuseks digiboksi ostuks vajaliku raha puudus, vaid hirm moodsate seadmetega ümberkäimise ees.
“Eakaid ja tehnikaasjades abituid inimesi ei tohi praegu probleemiga üksi jätta,” rõhutas Pihel. “Julgustaks inimesi ise abi küsima. Kui lapsi ei ole võimalik appi kutsuda, võib abi küsida noorematelt naabritelt ja vallavalitsusedki on digilevi teemal hästi informeeritud.”
Paljud tunnevad digirevolutsiooni eel hirmu, et neil tuleb peale boksi ostu välja vahetada nii teler kui antenn. See ei pruugi sugugi nii olla.
“Uus teler tuleb osta vaid siis, kui vana enam ei meeldi,” ütles Pihel. “Tõsi, mõnel inimesel on kodus veel nii vana teler, millele digiboksi külge panna ei saa, aga need on reeglina üle 20 aasta vanused ja neid pole kodudes enam palju.”
Kui olemasoleva antenniga näeb kvaliteetset analoogpilti, sobib see digitaalse signaali vastuvõtukski. Kui aga pilt sahiseb, tuleb antenn üle kontrollida või uus osta.
Pihel soovitab enne poodi minekut kodus kirja panna oma teleri täpse margi ja üles joonistada teleri taga olevad pistikupesad. Nende andmete põhjal oskab müüja sobivat digiboksi pakkuda.
Ostu sooritamisel võiks eelistada Eesti Digilevi märgiga seadmeid, sest nende sobivust siinse digilevi võrguga on kontrollitud.
Kui inimesele piisab, et pärast digiboksi ostu ja seadistamist näeb oma telerist vaid Eesti kanaleid (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11), pole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga ega kellelegi kuutasu maksta.
Ehkki analoogpilt jõuab teleekraanidele veel paar kuud, ei tasu asjaajamist viimastele päevadele jätta, kuna oma aeg kulub nii seadmete häälestamiseks kui antenni kohendamiseks ja nende töödega hättajäämisel mõnelt tehnikateadlikult tuttavalt abi palumiseks.
Levi paraneb
Kogu Pärnumaa on digitelevisiooni levialas. Äsja rajati digilevi saatja Kihnu saarele, et parandada tavaantenniga vastuvõetava digitelevisiooni levi Liivi lahe rannikul Uulust Iklani. Lähinädalail seadistatakse Kihnu saatjat, et parandada signaali kvaliteeti Tõstamaa piirkonnas.
Küll võib probleeme signaali püüdmisel olla metsa sees või metsaveerel asuvates majades. Sel puhul on ainus lahendus antenni kõrgemale tõstmine.
Digilevile ülemineku kohta saab lisainfot veebilehelt www.digilevi.ee ja telefonilt 17 101. Samal numbril võib teatada probleemidest signaali tugevusega.