/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Vaatamata mõne kohaliku firma jõupingutustele, peab taas tõdema, et Pärnu lennujaama saatus on jätkuvalt ebamäärane. Olime küll uhked, kui algasid suvised lennud Stockholmi vahet, ja sel aastal toetas lootusi neli Soome lendu, aga see kõik on ikkagi sümboolne ega muuda märgatavalt Pärnu olukorda.
Eesti suvepealinn, Läänemere-äärne tuntud kuurort asub transpordiühenduse mõttes kuskil vahepeal. Ainsana on kindel bussiühendus. Ja Tallinnast või Riiast tulijatel polekski sellest ehk midagi, kui nad juba enne ei oleks veetnud tunde sõiduvahendis.
Spaa- ja loodusturismi korraldajad on juba mitu aastat korrutanud, et inimesed tahavad oma sõidu lõpp-punkti - Pärnusse - jõuda üha kiiremini, ilma tülikate ümberistumiste ja ootamiseta.
Stockholmi-ühendus toimib tänavu tänu AS Sanatoorium Tervisele, aga kaua nemadki.
Eelmine linnavalitsus tahtis ise kõrgelt lennata: lennujaam kavatseti munitsipaliseerida. Taevas tänatud, et sellest asja ei saanud, sest pime agarus on tavaliselt võrdne ogarusega.
Ega siin ilmselt muu aita, kui Pärnu lennujaam ja Tervis peavad teistele eeskujuks spurtima.
Kõigepealt peaks välja selgitama, kui palju oleks üldse lennuliikluse huvilisi, kes paneksid ettevõtmisele õla alla. Praegu jääb ju mulje, et Stockholmi sõidud on ühe firma eralõbu.
Ühesõnaga: Pärnu vajab regionaallennunduse arengu rahvusvahelise kallakuga kontseptsiooni. Kas lennujaama on vaja või ei? Kui sellele küsimusele on vastus saadud, tuleb hakata kokku arvama, mis see kõik maksma läheks ja kuidas õhuvärava arendamist rahastada. Hea ajurünnak oleks abiks.