Katmandu oru palavust jahutab vaade mägedele

Elavad eakad “vaatamisväärsused” vanalinnas kõlgutavad jalgu ja vaatavad ükskõikselt möödujaid. Mutikesed on varmad pildistaja käest raha küsima pahural ilmel, mis ütleb: “Pähh! Valge inimene, ära ürita nüüd teha nägu, et sul on taskus kõigest sada ruupiat ja krediitkaart.” Foto: Silja Joon

Nepali turistid jagunevad ilmselgelt seljakottidega matkasellideks ja mugavateks kohvrituristideks, ilmnes Katmandu madala laega lennuväljahoone vonklevas viisasabas seistes valgenahaliste turistide hordi silmitsedes.

Üks leiab rahulduse eksootilisest toidust, teine ajaloolistest paikadest või loodusvaadetest. Kes tahab maailma päästa, kes vallutada, kes jahib pühapaiku, tahab seigelda, end pilve tõmmata või kaasaga pensionipõlves planeedile tiiru teha. Kõik see on Nepalis võimalik, sest eksootikat on kuhjaga, puudub vaid helesinine laguun palmide ja sooja liivaga.

Lennukiga saabuja saab osta lühiajalise Nepali turistiviisa otse lennujaamast 25 dollari eest. Foto peab endal kaasas olema. Lubatäht olemas, imeb salapärane mägedevaheline org saabujad endasse. Igas vanuses mägimatkajad üüratute varustusekottidega piidlevad januselt lumiseid tippe. Neil tuleb taotleda eriviisat, sest osa mägipiirkondi kontrollivad hiinlased. Tagasiteel lennukis ühe valgenahalise atleedi lillaks külmunud näopoolt silmitsedes tõden, et mägironimine on eluohtlik ja raske sõltuvus.