Eelmisel nädalal jõudis Pärnu Kunstide maja ärklisaalis vaatajate ette Anne Uusna laulustuudio ja Janne Ristimetsa tantsustuudio õpilaste show-programm “Punane ja must”.
Kunstide maja noorte show lummas publikut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi tunnine eeskava sisaldas eri solistide ja duettide esitatud laule, mida ilmestasid huvitavate liikumisseadete ja vahvate kostüümidega tantsutüdrukud.
Kogu programmi sidusid tervikuks Mart Tõnismäe kokku pandud ning lavastatud vahetekstid, luuleread ja tarkuseterad. Neid edastas vaimustavalt oma rolli sisse elanud, kuradit kehastanud Anti-Holger Mutik, kes ühtlasi oli kogu kava läbiv tegelane ja sai laulmisegagi käe valgeks.
Lauljatele oli samuti antud võimalus kehastada eri tegelaskujusid. Seda nii lauldes kui lugude vahel hingestatult teemakohaseid luuleridu lugedes või kuradiga dialoogi pidades.
Noortele solistidele oli tõenäoliselt raskeim jagada oma tähelepanu ja energiat laulmise ja samal ajal kohati üsna keeruliste tantsuliigutuste (sealhulgas tõsted, pöörded) tegemise vahel. Hoolimata mõningatest apsakatest, nagu mikrofoni põrkumine vastu tantsija kätt, said lauljad enda ülesannetega hästi hakkama.
Verest ei löönud noori soliste välja tehnilised viperusedki, näiteks esimeses numbris ununes mikrofon sisse lülitamata ja lugu tuli uuesti alata.
Peaaegu päris kabareenumbrina kõige paremas mõttes mõjus Sirli Algo tantsutüdrukutega „Lady Marmelade’i“ esitades. Jan Bogdanov kehastas ehedalt gigolot laulus „You Can Leave Your Hat On“. Oma laiahaardelisust nii muusikastiilide kui vokaalsete võimete suhtes demonstreerisid kavas mitu eriilmelist laulu esitanud Hannele Uutsalu ja Getter-Heleen Aron.
Tegelikult väärivad tunnustust kõik selles projektis osalenud, nii esinenud õpilased kui juhendajad: ligemale 30pealise noortepundi ühte hingama saamine pole just lihtne ülesanne. Kui selleks on aega poolteist kuud ja rahagi napib, on tarvis suurt entusiasmi, mis paneks nii mahukat tööd ette võtma. Peale eelnimetatud ettevõtlike ja tublide juhendajate kuulus meeskonda kostüümide autor ja õmbleja Tiina Tõnismäe.
Pärast etendust tegijatega vesteldes selgus, et neil on mõte show’ga Eestis tuuritama minna, aga selle teokssaamine sõltub suuresti rahast.
Samal ajal oleks väga kurb, kui suur töö ja igati tasemel tulemus jääb vaid üheks õhtuks sadakonnale inimesele kuulata-vaadata.
Kunstide maja hubane, kuid mitte just eriti vaatajasõbralik ärklisaal võib sobida hästi luulelugemiseks või rahvamuusika kuulamiseks, kuid tantsuetendust või show-programmi seal küll täielikult nautida ei saa.
Kuna ärklisaalis puudub poodium ja vaatajadki istuvad samal tasapinnal (välja arvatud ukse juures istumiseks mõeldud trepid), jääb täissaali puhul juba neljandas-viiendas reas, rääkimata viimastest ridadest, maas toimuv nägemata. Samuti tekib suuremate ürituste puhul ventilatsiooniprobleem ehk värske õhu puudus.
Mart Tõnismäe avaldas küll lootust, et kui õnnestub saada toetust suurele koostööprojektile Läti noortega, on võimalik saada raha kõnealuse saali uuendamisekski.
Kõnealune show eeldaks aga ärklisaali omast tunduvalt suuremat ja glamuursemat lava, paremat valgusparki ja avaramaid helitehnilisi võimalusi. Meie noored väärivad seda.
Etendust toetas Eesti kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp. Lisaetendus antakse praeguste plaanide kohaselt juuni alguses.