/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Tänase Pärnu Postimehe arvamusküljelt saab lugeda kokkuvõtlikku ja linna tulevikuvisioone tutvustavat artiklit Pärnu linnasüdame kohta. Artikkel põhineb Pärnu linnaarhitekti Karri Tiigisoone materjalidel, mis pärinevad sel nädalal toimunud Pärnu linnafoorumilt. Pärnu kesklinn ei piirdu ammu pelgalt Rüütli tänavaga, seetõttu käsitleb Tiigisoongi sellena palju laiemat ala, kui ehk oleme harjunud südalinnaks pidama.
Hetkeseis pole kiita: kesklinna iseloomustab laialivalguv struktuur ja, nagu nendib Tiigisoon, leidub vähe “selgelt defineeritud tähenduse ja kasutusega avalikke ruume”.
Tõesti, mõni plats ja väljakuke Pärnu kesklinnas on, kuid raekoja plats nagu Tallinnas või Tartu linnas kahjuks puudub.
Pärnu kesklinna paremaks muutumisele võiksid kaasa aidata bussijaama asupaiga muutmine või liikluskorralduse muutmine olemasoleva ümber, uue silla rajamine Aia tänava pikendusele, Port Artur 2 kaubamaja ning jõe vahelise ala valmisehitamine ja miks mitte kesklinna kunstimuuseumi rajamine ja kõige lõpuks linnavalitsuse tagasikolimine südalinna.
Uus sild ja bussijaam annaksid kindlasti linnale teistsuguse näo ja muudaksid selle praegusest märksa elavamaks. Kui sellele lisanduks muu ülalmainitud tegevus, meeldiks Pärnu kindlasti senisest palju rohkem nii kohalikele elanikele kui turistidele, seda enam, et linnasüdamena leiaks kasutust palju suurem ala kui praegu.
Arenguruumi jagub Pärnul igal juhul kõvasti, kuid linnaarhitekti uskudes on olemas mõistlikud arengusuunad. Muidugi kipuvad Pärnus headki ettevõtmised sageli vaidlustesse ja vastasseisudesse uppuma, mistõttu edasiliikumise tagab nii poliitilise kui linlaste hea tahte olemasolu.