Pärnu valis silla asemel ametnike heaolu

Foto: Pärnu Postimees

Täna kavatseb Pärnu linnavolikogu heaks kiita Pärnu eelarvestrateegia aastateks 2010-2015, mis näeb ette maamaksu tõusu ning taastusravikeskuste Estonia ja Sõprus müüki.

Eelmised linnavalitsused on Pärnu arendamiseks usinalt laenu võtnud ja tulevikutehinguid sõlminud. Kohustused ulatuvad aastani 2015, koolide remondi laenud isegi 2023. aastani. Linnavalitsuse hoone kapitalirendi marginaal on 9,3, spordihalli kapitalirendi marginaal 7,3 ja 2001. aastal võetud Sampo panga laenu marginaal 4,95 protsenti.

Vanad võlad vajavad tasumist

Selleks, et võlakoormust vähendada ja omavalitsustele kehtestatud laenukoormuse piiridesse 2013. aastaks tagasi jõuda, kavatseb linn kuue aasta jooksul ligi 126 miljoni krooni eest linnavara müüa.

Kallimad müügiobjektid on taastusravikeskused Estonia (110 miljonit) ja Sõprus (16 miljonit), Rüütli 40 (20 miljonit) ja A. H. Tammsaare 11 (19,9 miljonit).

Sisuliselt tähendab see näiteks Estonia vahetamist ametnike töötingimuste parandamise vastu. Veel paar aastat tagasi loodeti, et Estonia eest õnnestub Pärnusse kolmas sild ehitada.

Hinnad peegeldavad vara ligikaudset väärtust. Kiirmüüke keegi ei kavanda, võimalikust 300 miljonist kroonist on eelarvestrateegias arvestatud 42 protsendi ehk 126 miljoni krooniga. 126 miljonit on võimalik teenida ka nii, kui Estonia ja Sõprus müümata jätta ning piirduda eri korteriomandite ja kinnistutega.

Kivimägilt maamaks, Viisitammelt müügimaks

Pärnakate seas on kõige elavamat vastukaja tekitanud võimalik maamaksu tõus, mis  atraktiivsemates piirkondades võib ulatuda 20-25 protsendini. Maamaksu tõstmisest on alates järgmisest aastast kavandatud linnakassasse 4,5 miljonit lisakrooni.

Sel aastal peaks maamaksu näol linnakassasse laekuma 17,5, järgmisel aastal 22 miljonit krooni. Parkimistasu on tänavu prognoositud 4,3 ja järgmisel aastal 2,3 miljonit krooni.

Linnapea Toomas Kivimägi sõnutsi tuleb maamaksu tõstmise kava puhul arvestada, et muid kohalikke makse, näiteks müügimaksu, praegune koalitsioon kehtestada või tõsta ei kavatse.

Kohalikud maksud on veel näiteks paadi-, mootorsõiduki-, loomapidamis- ja lõbustusmaks.

Pärnakate maamaksu kergitamise suhtes pole koalitsioonis üksmeelt. Reformierakond teatas, et nemad pooldavad maamaksu tõusu vaid siis, kui see kehtestatakse kinnistuomanikele, kes ei ole linna sisse registreeritud.

Loomulikult ei suuda Kivimägi garanteerida, et mõni muu võimukoalitsioon Pärnus müügi- või mootorsõidukimaksu ei kehtestaks. Keskerakond võtab Tallinnas müügi- ja paadimaksu.

Kohalike omavalitsuste maksubaas sõltub kõige enam siiski füüsilise isiku tulumaksust, mis Pärnu eelarve tuludest moodustab pea poole. Tulumaksu laekumine sõltub keskmisest palgast, rahvastiku vanuselisest koosseisust, tööhõivest ja muudest majanduskeskkonnaga seotud teguritest.

Töötus ei kahane niipea

Statistikaameti andmetel tõusis töötuse määr Eestis läinud aasta neljandas kvartalis 15,5 protsendini. Keskmine brutopalk langes neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 6,5 protsenti.

Keskmise palga nominaalkasvu on prognoositud alates 2011. aastast: 2011. aastal 2,3, 2012. aastal 3,6 ja 2013. aastal 4,4 protsenti. 2008. aasta keskmise palgani (12 912 krooni kuus) jõutakse Eestis siiski alles 2012. aastal (12 627 krooni kuus). 2011. aastal on keskmiseks palgaks prognoositud 12 189, 2013. aastaks 13 183 krooni.

Õnnelikud on need, kellel tööd on. Eelmise aasta detsembris oli Pärnus 3244 registreeritud töötut ehk 2008. aastaga võrreldes 1392 inimest enam. 2010. aasta alguseks oli Pärnu töötute arv kasvanud 3365 inimeseni.

Selle aasta tööpuuduse määraks ennustatakse Eestis 14,8 protsenti. 2011. aastal on see näitaja 13,1, 2012. aastal 11,1 ja 2013. aastal 8,5 protsenti.

Pärnu puhul tuleb arvestada, et kuigi linna rahvaarv on alates 2002. aastast püsinud stabiilsena (43 429 - 43 837 elanikku), siis rahvastik vananeb. Järgmiseks aastaks prognoositakse 65aastaste ja vanemate osaks elanikest 20,63 ja 2014. aastaks koguni 21,46 protsenti. Üle 20 protsendi loetakse rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel ülikõrgeks rahvastiku vananemise staadiumiks.

Üksikisiku tulumaksu laekumise seisukohast on oluline rändesaldo (linna saabujate ja lahkujate vahe) ning keskmise palga tõus. Eelnenud aastatel on Pärnu rändesaldo  kõikunud: nooremad lahkuvad Tallinna, kuid nende asemele tullakse ülejäänud Eesti linnadest ja maakondadest.

Eelarvestrateegias tõdetakse, et Pärnusse peaksid meelitama kvaliteetsed kohaliku omavalitsuse teenused, hea infrastruktuur, kergesti kättesaadavad elamukrundid ja ehituslubade sujuv menetlemine. Täpsemat analüüsi eelarvestrateegias pole.

Viiendik saab miinimumpalka

Linnakassa peaks päästma keskmise palga tõus. Kui tänavu on Pärnu keskmiseks palgaks prognoositud 11 155, siis järgmisel aastal loodetakse see kasvavat 11 650, 2012. aastal 12 113, 2013. aastal 13 207, 2014. aastal 14 149 ja 2015. aastal 14 259 kroonini. Eesti keskmisest on need numbrid lähiaastatel väiksemad.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli Pärnus aastatel 2006-2009 miinimumpalga saajaid ligi viiendik maksumaksjate hulgast. See on linna tulubaasile suurim probleem, kuid reaalne kasvuvõimaluski.

Eelmistel aastatel on maksumaksjaid Pärnu tööealisest elanikkonnast olnud 54-58 protsenti. Arvestades rahvastiku vananemist ja tööpuuduse aeglast kahanemist, on linn üksikisiku tulumaksu prognoosides arvestanud 52 protsendiga tööealistest.

Maamaksu tahab linn tõsta seetõttu, et see on 2004. aastast püsinud muutumatuna, kuid maa turuhind on maa maksustamishinnast märgatavalt kõrgem. Kõige enam nuputatakse, mida teha puhkekorteritega, kuhu ei ole registreeritud ühtegi elanikku-maksumaksjat. Eelarvestrateegias tõdetakse, et puhkeotstarbel soetatud kinnistuteni viivaid teid hooldatakse ja valgustatakse linnaelanike arvel.

10-15 miljonit kärbitakse järgmisel aastal

Linna kulud on seotud elanikele osutatavate teenustega. Kõige suurem kuluartikkel on personalikulud, eeskätt lasteaedades ja koolides töötavate inimeste palgad.

Kivimägi sõnutsi muutub linna kulude kärpimine järjest raskemaks, kuid 10-15 miljonit tahaks koalitsioon järgmisel aastal veel kärpida. Kust seda teha, pole seni arutatud, Kivimägi hinnangul saaks linn senisest oluliselt odavamalt perearstiteenust osta.

Selleks, et linn areneks, plaanitakse Pärnu eelarvesse Euroopa Liidu toetusfondide omafinantseeringuks igal aastal 15 miljonit krooni. See võimaldab eri fondidest ja programmidest saada kuni 85 miljonit ehk kokku kuue aasta jooksul 510 miljonit krooni.

Valitsus on kinnitanud investeeringute kava, milles Pärnu objektidest on kodutute ja pikaajaliste töötute päevakeskus Suur-Posti 18, eakate avahoolduskeskus Metsa 10 ja kergliiklustee rannapromenaadilt Mai rajooni. Arutatud on veel Jaansoni raja väljaehitamist kesklinnapoolsel kaldal, lasteaedade mänguväljakute ehitamist.

Volikogu vastab Ansipi ähvardusele

"Vaatamata suurele võlakoormusele, on Pärnu linn suuteline võetud kohustusi täitma ilma selleks laenukoormuse kasvu või riigipoolset erakorralist abi taotlemata," kinnitatakse strateegias.

Pärnu linn on bussiliiklust hõrendanud, valgustust ja talihooldust vähendanud, toetusi ja palku kärpinud ning asutusi likvideerinud. Sellest hoolimata on peaminister Andrus Ansip ähvardanud Pärnu linna juhte eurotoetustest ilmajätmisega.

"Riigi poolt "täiendavat karis-tamist" eeltoodud niigi valusate kärbete kõrval pole Pärnu linna rahvas kindlasti ära teeninud," antakse eelarvestrateegias sellisele ähvardusele vastus.