Kesklinna sild võib hakata uuesti lahti käima

Pärnu Kesklinna sild võib tulevikus taas lahti käima hakata. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavolikogu otsustab tänasel istungil Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi 135 hektari suuruse ala detailplaneeringu vastuvõtmise, selle järgi tuleb ehitada Pärnusse uus sild ja teha Kesklinna sild avatavaks.

Muu hulgas näeb planeering ette veel jõekallaste avamise kergliiklusele, veeliikluse võimalikkuse ja ujumiskohtade rajamise.

Ala jõe parem- ja vasakkaldal Kesklinna sillast kavandatava Raba-Aia sillani kujundatakse nüüdisaegseks linnaruumiks, mille lahendused leitakse kujunduskonkursi teel.

Jõe paremkaldale tulevase Raba-Aia silla ja Niidu metsa vahelisel lõigul on kavas rajada eriotstarbelistest osadest koosnev park.

Niidu metsa alale on kavandatud looduslik park, mis on soovitatud võtta aktiivsesse kasutusse, säilitades ja eksponeerides sealseid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ja avades vaateid.

Detailplaneering näeb ette kogu kaldaala avamise kergliiklusele. Tammsaare puistee pikendusele pakub planeering jalakäijate silda. Vingi, Suur-Jõe, IV Jõe tänava ja jõe vahelisele alale tuleb seada liikluskorralduslik õueala nõue.

Kesklinna sild on kavandatud avatavaks. Planeeringualasse jäävas laevatatavas jõeosas on plaanis 40 meetri laiuselt veesõidukite peamine liikumistee, mis tuleks jõe sügavamale osale.

Raba ja Aia tänava ühendamiseks nähakse ette silla ehitamist, mis on üldplaneeringut muutev otsus.

Kõnealuses alas on Pärnu jõele kavandatud 2000meetrine sõude- ja 1000meetrine aerutamiskanal, mille planeeringu autorid soovitavad ühildada.

Jõeliikluse korraldamisel tuleb arvestada, et eelistatud tegevus jõel on sõudesport. Muud veesõidukid peavad liigeldes arvestama sõudjatega.

Krundil Suur-Jõe 50 on jõe kaldale plaanitud suvekohvikuga ujuvkai. Ujuvate sildumisalade rajamine Pärnu jõele on lubatud väljaspool planeeringus välja pakutud asukohtigi, kui need ei jää ette sõude- ja aerutamiskanalile või veesõidukite põhiliikumisteele.

Detailplaneeringuga on ette nähtud neli ujumisala: kaks ala jõe paremkaldale Niidu metsa osasse ja kaks jõe vasakkaldale Annemõisa pargi ja Pilli tänava ligidusse.

Enne planeeringus kavandatud tegevusega alustamist tuleb Pärnu linnavalitsusel kaaluda keskkonnamõjude hindamise algatamise vajalikkust. Veekogu süvendamise eel on vaja eelprojekti staadiumis teha ehitusprojekti suhtes keskkonnamõju hindamine.

Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringuga ei käsitleta ühtegi hoonestusala, seetõttu ei esita see hoonetele arhitektuurseid ega ehituslikke tingimusi. Samuti ei tee detailplaneering ettepanekut muuta juhtfunktsioone Pärnu linna üldplaneeringus.

Detailplaneeringuga moodustatakse Pärnu jõel ja selle kallastel kokku 46 krunti.