/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Pärnu linnavolikogu tänase istungi päevakorras on punkt “Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2010-2015”, mille mõni detail on tükk aega enne volikokku jõudmist elavat arutelu tekitanud ja viidanud samal ajal eri seisukohtadele võimuliidu sees.
Juhtkiri: Eelarve valud
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
20. mai 2010, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu elanikele lähevad ilmselt kõige enam korda kaks tuluallikat, mis eelarvestrateegia järgi aitaksid linna jätkuvalt nigelas seisus kassat täita: maamaksu tõus ja linnale kuuluvate sanatooriumide müük.
Maamaksu tõstmise asjus tõstsid üllatuslikult pead Pärnu reformierakondlased, kes sel nädalal deklareerisid, et pärnakate maamaks ei tohi kerkida. “Maamaksu tõus võib kõne alla tulla vaid juhul, kui see kehtestatakse linna registreerimata kinnistuomanikele,’’ teatas Reformierakonna Pärnu piirkonna juht Väino Hallikmägi ja see pole ju üldse paha ettepanek.
Pärnu põliselanikud peavad maamaksu abil tõepoolest teenindama neidki, kes suviti linnas elavad, kuid tulu siia, eelkõige üksikisiku tulumaksu näol, ei jäta. Linlaste maksukoormuse tõstmine oleks kurjast ja kohalik Reformierakond paistab pikaaegsest tardumusest ärganuna selle eest seisvat. Pärnu Postimees usub, et maamaksuteemas on pärnakate huvisid arvestav kompromissi koht olemas, iseasi, kuidas seda teostada.
Eelarvestrateegiasse on kirjutatud taastusravikeskuste Estonia ja Sõprus müük. Nende müügi kui sellise üle võib liigsete emotsioonideta arutada, sest õigupoolest pole kohaliku omavalitsuse ülesanne kahte ettevõtet omada, eriti kui need kasumit ei too. Sümbolitena töötaksid Estonia ja Sõprus niisama hästi eraomanike käes. Küsimused, mis veel on vastamata, on aga lihtsad: mis on müügihind ja milleks saadud raha kulutatakse? Praegune võimuliit oskab raha lugeda ja odavmüüki vaevalt korraldab, kuid teenitu tuleb näiteks uue silla näol linna investeerida, mitte igapäevakuludele raisata.