Milline on meie made in ?

Foto: Andres G. Adamson

Nõukogude aega, mille argipäevast kõneldavaid jutte peavad noored inimesed vanade haiglaseks sonimiseks, kuulus orgaanilise osana kaubapuudus. Kord midagi oli, ja see, mis oli, polnud suurem asi. Ja kui mingi päris asi, olgu karp sprotte või suitsuvorst või purk Globuse herneid, õnnestus saada, oli pidu majas ja näod naerul. Kõige šefimad asjad, mäletate, olid need, mis olid made in. Mujal tavapärasest märgistusest selle kohta, kus toode on valmistatud, sai mõiste, mis sümboliseeris midagi head, ilusat ja haruldast.

Toona polnud vahet, kas välismaa sugulastelt pakiga või mingi ärika käest karmi raha eest ostetud rõivas kandis silti made in China, made in USA või made in Pakistan, peaasi, et väljamaa kraam ja made in. Nüüd on kaubavalik küll arenenud maade omast väiksem, kuid nõukogude aja omast suurem, kõik on made in. Erinevalt aastakümnetetagusest ajast evib suuremat tähtsust see, mis made in’i järele on märgitud.

Läinud nädalal kutsus filmimees ja Pärnu linnavolikogu liige Mark Soosaar eelistama kauplustes Ukraina tooteid ning pani ette, et poeketid märgistaksid kauba vastavalt, et poodlejad Ukraina asjad üles leiaksid ja nende ostmisega oma toetust näitaksid.