/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Kui inimesel tekib toimetulekuga raskusi, määratakse talle toimetulekutoetus. Kui linnavalitsuse sotsiaalosakond ei tule oma tööga toime, mida siis teha? Selline võrdlus tekkis eile Euroopa Liidu toiduabi ärajäänud jagamiselt, mida Pärnu linn, olemata selleks valmistunud, tahtis järsku oma kätte võtta.
Väidetavalt on Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonnas arvel 900 peret, kes vajavad toiduabi. Tegelik abivajajate hulk on tõenäoliselt oluliselt suurem, kuid paljud pensionärid ei pruugi sotsiaalosakonna kriteeriumide järgi selleks sobida, sest elavad toimetuleku piiril. Nendega aga ei soovi keegi tegelda.
Sestap on linnavalitsuse sotsiaalbürokraadid asunud ringkaitsesse: kel pole linna antud dokumenti, see mingit toiduabi ei saa. Punase Risti põhimõte on selles suhtes lahedam: kõik, kel kõhus näpistab, võivad abi järele tulla. Paratamatu on, et nende hulka satub inimesi, kes abiahmimist peaksid hoopis häbenema. Samal ajal on linnas kuulda, et mõnestki mittetulundusühingust on toiduabi makaronid juba jõudnud Vanale turule müüki.
Kuna väidetavalt pole linnal nõuetele vastavaid laoruume humanitaarabi hoidmiseks, on arusaadav, miks hädaliste arvu püütakse pisendada. Nii tellitakse abigi linnunoka jagu, et selle jagamisega ei tekiks lisaprobleeme.
Järgmise aasta toiduabi tellimused pidi esitama 2. maiks. On õrnõhuke lootus, et Pärnu linn sotsiaalset olukorda adekvaatselt hindas ja tellimust märkimisväärselt suurendas. Euroopa viljasalv pole põhjatu ja varem või hiljem võidakse riikidele kehtestada kvoodid, aga aasta eest poleks miski keelanud rohkem abi küsida. Seda enam, et selle kohaletoimetamine peab olema lõpetatud tänavu 31. juuliks ja laialijagamine 31. detsembriks.