Juhtkiri: Milleks on töödel tähtajad?

Foto: Pärnu Postimees

Pärnus liiklemine pole juba mõnda aega kergete killast. Peale ulatuslike toru- ja teetööde remonditakse asfaltkatet Riia ja Tallinna maanteel. Pärnu Postimees on varemgi kirjutanud, et iseenesest on teede-tänavate suures mahus remontimine või suisa uuesti rajamine kiiduväärt, kuid kui tööde tähtajad järjest kukuvad, on keeruline kutsuda elanikke üles lõputule mõistmisele.

Lõuna tänaval on kaevetööd veninud näiteks sel põhjusel, et teekatte alt tuli linnamüüri vundament välja. Miks ei osatud küllaltki ilmse võimalusega tööde tähtaega määrates arvestada, on arusaamatu. Pärnu südalinnas kaevates võib oletada, et maapinnas leidub muinsusi. Töid plaanides piisanuks kas või telefonikõnest Pärnu muuseumi direktorile Aldur Vungile, kes teab täpselt, kus on vana linn läbi uuritud ja kus midagi ette võib tulla. Muinsuskaitsjaid ega arheolooge ei saa tööde venimises süüdistada.

Riia maantee asfalt freesiti eelmisel nädalal ja selle nädala teisel päeval pidanuks seal uus asfaltkate olema, aga ei olnud. Parimal juhul jõuavad tööd lõpule nädala lõpuks, kuid seegi pole kindel, sest töövõtja tahab head tööd teha ja vihmaga asfaltima ei hakka.

Need on ainult paar näidet sellest, kuidas Pärnu tänavad ühel või teisel põhjusel veel tükk aega pärast ametlikku tähtaega suletuks jäävad.

Kindlasti oleks pärnakatel natukenegi kergem toime tulla suurte ebamugavustega, mida kaevikutes linn neile vaieldamatult põhjustab, kui on teada, et teetööde tärminid peavad vett. Pärnu Postimees ei taha siinkohal otseselt süüdistada linnavalitsust ega töövõtjaid, aga kui esimene neist nimetab ühe tähtaja ja teine teise, ilmneb, et segadust esineb liiga palju. Ja see on halvas mõttes pärnulik.