/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas statistikaameti esmastel andmetel teises kvartalis mullusega võrreldes 3,5 protsenti. Postimees tõttas kuulutama, et selline tõus tähistab 2008. aastal alanud majanduslanguse lõppu.
Juhtkiri: Ehmatav majanduskasv
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
13. august 2010, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Päevaleht jäi reserveeritumaks, toetudes SEB analüütiku Hardo Pajula jahutavale kommentaarile ja tõdemisele, et tavainimene seda tõusu ei märkagi ning see, kas ja kui kiiresti majandus edasi kasvab ja selle mõju rahvale nähtavaks saab, pole kaugeltki kindel.
Ettevaatuseks on kõvasti põhjust. Jah, Eesti Energia on Põhjamaade ühisel elektriturul hästi kaubelnud, ent meie majanduse pööras kasvule välisnõudlus. Ometi pole päris selge, kas selline nõudluse kasv jääb püsima, kas Rootsi on tugev üksinda või koos Saksamaaga, kas Põhjamaad suudavad säilitada tõususuuna.
Kogu loos on hea, et Eesti on suutnud ekspordisektoris ennast tublina näidata.
Madala sisetarbimise suhtes on lootustandvate signaalide edastamine enneaegne. Pärnu Postimehe arvates jäävad tarbijad väga ettevaatlikuks seoses eurole ülemineku, hindade muutumise kaasmõjude ja jätkuvalt kõrge tööpuuduse tõttu. Teisisõnu, Eesti elanik lähiajal oma raha kiiresti kulutama ei kipu.
1998. aasta Aasia ja Vene börsikrahhiga kaasnenud tööpuudusest olevat Eesti vabanenud alles 2003. aastal. Toona ei küündinud tööpuudus üle 11,4 protsendi ja töötuid oli 88 000. Praeguse töötuse taseme puhul kulub aega ilmselt oluliselt rohkem. Seda enam, et suurenenud on ettevõtete tootlikkus, toodetakse väiksemate kulutustega ja uute töötajate palkamisega ei kiirustata.
Parafraseerides klassikuid: Eesti olukord on hiilgav, kuid mitte lootusetu.