/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Teisipäeval jäi prokuratuuri luubi alla Eesti leivaliit. Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust eesmärgiga tuvastada, kas leivatootjad on pannud toime konkurentsi kahjustava tegevuse ehk kooskõlastanud või kokku leppinud hindu või muid kauplemistingimusi.
Meenutame siinkohal, et leivahinna tuleviku ümber puhkes lausa hüsteeria. Kõige vingem ja kaugemale minev ennustus lubas leivakilo kallinemist kümne krooni võrra.
Edasi kinnitasid leivatootjad kui ühest suust, et hinnatõus 10-20 protsenti lähiajal on vältimatu. Oleks see kõik jäänud vaid eri leivatootjate ennustuseks ja juttudeks, poleks vahest midagi juhtunud.
Näppu lõikas leivaliit ametliku avaldusega, et hinnatõus selline tulebki. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts – ning mitte ainult tema – leidis, et selline avaldus viitab kartellile, mis on konkurentsikuritegu.
Nüüd ongi riigiprokuratuur leivaliidul turjas ja konkurentsiamet tegemas menetlust. Leivaliit mõistagi tõrjub igasuguseid hinnakokkuleppe kahtlusi.
Selge on see, et euro tuleku eel üritavad kõik, kelle toodanguta inimesed läbi ei saa, hindu tõsta.
Nii upitavad inflatsioonikõverat leiva-, piima- ja lihatootjad. Igaüks omamoodi ja võib-olla mitte nii märgatavalt, aga ikkagi.
Riiklik statistika on üks asi, aga hädapäraste toiduainete hind täiesti iseasi. Just igapäevast hiilivat hinnatõusu tunnevad poeskäijad oma rahakotis kõige selgemalt.
Sõltumata sellest, kas leivaliidu suhtes tuvastatakse mingi seadusrikkumine, on käimasolev menetlus ülejäänutele hoiatuseks. Samuti peab tarbijaskond hoolega mõtlema, kuidas hinnatõstjatega käituda.