Liigne agarus pole ainult ogarus, vaid toob teinekord kaasa kriminaalkaristuse. Nõnda läks Pärnu loomade varjupaigast püügipuure laenutanud isehakanud loomapüüdjaga, kelle Pärnu maakohus looma julmas kohtlemises süüdi mõistis.
Vanur uputas kassi, kriminaalselt
29. aprill 2015, 07:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eevi Valgmäe, kes 72 eluaastale vaatamata üsna kärme loomi püüdma, oli Pärnu Kanali tänava piirkonna loomaomanike seas juba mõnda aega kurikuulsust kogunud kui fanaatiline kassipüüdja.
Nagu Valgmäe ise kaks suve tagasi Pärnu Postimehele selgitas, kihutas teda kasse püüdma asjaolu, et ümbruskonna kassid tema aias aktiniidiataime rüüstasid. “Nad käivad seda lõhkumas sõna otseses mõttes,” kurtis Valgmäe toona. “Ja muide, kass ju märgistab. Pean kassi haisu taluma küll verandal, küll kuuri all.”
Lugenud lehest, et varjupaik püügipuure laenutab, haaras Valgmäe sellest võimalusest kinni. Kulus vaid mõni tund, kuni esimene kass lõksu langes. Väikesest võidust meeldivalt üllatunud Valgmäe tellis uue puuri ja juba järgmisel päeval sõidutati tema aiast järjekordne loom varjupaika.
Eriline hoolimatus ja brutaalsus
Nõnda kordus see päev päeva järel. Nii mõnigi hiirekuningas jõudis hasartse kassipüüdja käe läbi rohkem kui korra varjupaika. Kuni Valgmäe kodunt kaugemale uitama läinud ja tema hoovi eksinud või mõne arvates meelitatud kassid varjupaika toimetas, polnud talle otseselt midagi ette heita. Said ju kodanikud, kes patustasid Pärnu linna heakorraeeskirja punkti vastu, mis keelab loomi hulkuma lasta, oma lemmikud sealt hiljem välja lunastada.
Ent umbes aastapäevad tagasi ületas Valgmäe piiri lubatu ja lubamatu vahel. Päeval, mil Valgmäe ületänavanaaber oli oma pere lemmiku majast välja asjatoimetustele lasknud.
Ühtäkki, umbes õhtul kella kaheksa paiku, kuulis naaber Valgmäe aiast meeleheitlikku kräunumist.
Halba aimates tõttas mees üle tänava kõrge müüriga piiratud hoovi ja nägi seal veega täidetud kandilise plastmasskasti kohal küürutavat Valgmäed, puuvillane kott käes.
Teolt tabatud Valgmäe ajas end ehmatusega sirgu ja jäi, veest tilkuv kott ripakil käes, naabrimeest vaatama. Ligi sööstnud mehel õnnestus kott enda valdusse haarata. Kotisuu avanedes said tema hullemad kahtlused kinnituse: selle põhjas lamaski tema läbimärg kiisu. Tardunult, avatud silmi.
Nagu kohtumaterjal kiretult, ent seda võikamalt mõjuva detailsusega sedastab, oli Valgmäe surunud Pärnu loomade varjupaigast hulkuvate loomade püüdmiseks tema kasutusse antud puuriga kinni püütud ja seejärel puuvillasesse kotti pandud kassi oma elukoha hoovis veega täietud kasti viisil, mille tõttu kassi kopsudesse tungis vesi. Vee all hoidmisega põhjustati kassile alajahtumine, tekitades seeläbi loomale vaimseid ja füüsilisi kannatusi ja viies ta kriitilisse seisundisse.
Seesuguse tegevuse hindas kohus eriliseks hoolimatuseks ja brutaalsuseks looma vastu.
Tegu ei jäänud karistuseta. Läinud teisipäeval mõistis Pärnu maakohus varem kindlustuspettuse eest kriminaalkorras karistatud Valgmäe looma julmas kohtlemises süüdi ja määras talle kolmekuulise vangistuse aastase katseajaga. Peale selle mõisteti Valgmäelt välja 122 eurot ja 74 senti kassiomaniku kasuks ja teise astme kuriteo toimepanemise eest 585 eurot riigi tuludesse.
Varjupaik ei vastuta
Pärnu loomade varjupaik laenutab seal töötava veterinaariabilise Aimar Paenurme sõnutsi püügipuure praegugi. Vajadusel ja võimalusel. Heas usus, et neid sihipäraselt kasutatakse.
Samal ajal ei võta varjupaik endale vastutust puuride kasutamise eest. “Kui inimene püüab looma kinni, siis seda, mis ta edasi selle loomaga teeb, ei näe keegi ette. Me ei käi filmimas ega pildistamas,” rääkis Paenurm, kelle arvamust mööda peaks inimene kinnipüütud looma varjupaika tooma, selmet tema üle oma parema äranägemise järgi kohut mõista.
Ometi sunnib Valgmäe juhtum Paenurme sõnade kohaselt varjupaigas edaspidi hoolsamalt vaatama, kellele võib püügipuure laenutada. Et mõni loomavihkaja neid kuritöö instrumendina ei kasutaks.