Koidula vilistlane võib uues majas eksida

Siim Saavik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaasakiskuvad luuleread annavad kooli välisilmele sisu.
Kaasakiskuvad luuleread annavad kooli välisilmele sisu. Foto: Ants Liigus

Juba kilomeetri kaugusel Pärnu Koidula gümnaasiumist immitses sõõrmeisse värske kooli intellektuaalset hõngu, mis muutus liginedes järjest tugevamaks.

Jõudnud ukselävele, hakkasin mõistma, mille tõttu see nii on. Tõenäoliselt kummitasid mu peas Lydia Koidula värsiread, mis seintel justkui ellu ärkasid ja sellega kooli välisilmele jumet loovutasid.

Uksest sisse astudes märkasin esimest tuttavat objekti, mis seisis muutumatult niisama kindlas poosis nagu ennegi. See oli Lydia Koidula büst, mille tervitusel õpilased koolipäeva alustavad. Aga midagi riivas kuulsa luuletaja mälestuskuju vaadates silma. Vaatasin ega saanud ikka aru. Õnneks päästis mu pingsast mõttetööst üks töömees, kelle sõnade kohaselt on kuju ruumis tunduvalt tahapoole liigutatud, nii et Lydia soeng paitab malbelt eesruumi tagumist seina.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles