/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2010/10/14/449374t1h0f3c.jpg)
Pärnumaal on kolm naisvallavanemat: Surjus Evi Kukk, Lavassaares Ene Täht ja Halingas Ülle Vapper. Säravad omavalitsusjuhid, kes maakonna tasandilgi mahuvad oluliste teemade puhul otsustajate hulka. Suurim mainitud valdadest on üle 3400 elanikuga Halinga, mis riigis tegi omavalitsustele silmad ette 1996. aastal, ühinedes Pärnu-Jaagupi aleviga.
“Minu arvates pole kunagi vahet tehtud, kas vallajuht on mees või naine,” mainib Ülle Vapper. “Seda olen küll täheldanud, et naised on otsustamisel emotsionaalsemad ja oma loomult mõtlevad rohkem sotsiaalse poole peale.”
Kuigi amet leiba ei küsi, on paljudel neist oma eripära, mis ei lase pidada vaba nädalalõppu või minna õhtul koju täpselt kell viis.
Üllegi tunnistab, et tal on olnud aegu, kus esiplaanil oli töö. “See tuli oskamatusest aega ja ennast jaotada, aastatega olen püüdnud tasakaalu saavutada ja jagada ennast võrdselt töö, kodu ja pere vahel,” seletab ta ja mainib, et nüüd on kergem kas või sellepärast, et kaks poega on suureks kasvanud.
“Aastate ja ilmselt ka vanusega on tekkinud kodulembus, oleme oma kätega ehitanud maja ja rajanud aia, mis hakkab juba pisut ilmet võtma,” räägib Ülle, kes enda sõnutsi naudib nappe vabu nädalavahetusi perekeskis.
Aga maskuliinses maailmas, tööpostil, tuleb Ülle arvates naistel meestest rohkem pingutada, et neid tõsiselt võetaks ja nende seisukohti kuulataks. Ühtegi asja ei saa ülepeakaela otsustada, kõik tuleb üksipulgi selgeks teha ja meestele argumenteerida.
Rahvusvahelisest maanaiste päevast arvab Ülle, et tore, kui see olemas on, aga Eesti on nii väike ja teha vahet, kust kohast hakkab piir maa- ja linnanaise vahel, on väga raske.