Mul on hea meel, et Pärnu Postimees algatas üle pika aja kultuurialase diskussiooni. Kohalikus raadioeetris käisid kultuuriarutelud kogu oktoobrikuu. Tõsi, raadios olid ainevallaks professionaalse kultuuri ilmingud meie linnas ja kindlasti setib neist jutuajamistest mõndagi Pärnu uue, koostamisel arengukava kultuuripeatüki tarvis.
Kultuur seisab tõepoolest ideaalis rahvale kõige lähemal. Ja neid lähendab veel asjaolu, et professionaalid ja harrastajad teevad Pärnus palju tulemuslikku koostööd.
Kes otsustavad?
Möödunud kultuurisuvi andis hulgaliselt häid näiteid. Septembris kutsusime kokku kultuurisündmuste korraldajad. Linnapea Toomas Kivimägi ütles edasi linna tänusõnad ja kinnitas, et linnavalitsus soovib kultuuriprojekte 2011. aastal toetada 2,2 miljoni krooniga.
Tõsi, sel kultuurirahva kokkusaamisel ei olnud peateemaks raha, valdavalt oli juttu ideedest ja plaanidest järgmiseks aastaks. Pärnu olulisemate kultuurisündmuste 2011. aasta kalenderplaan on kõigi nende mõtete najal valmimas, suveürituste korraldajad tulevad tegevuse lõplikuks kooskõlastamiseks kokku aprillis.
Nagu ülejäänud linnaelu valdkonnad vajab kultuur püsimiseks ja edenemiseks meie kõigi raha ehk linna tuge. Info selle raha jaotumise kohta on huvitundjaile kättesaadav Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee kultuuri alajaotuses.
Selgitan veel kord rahajaotamise korda. Pärnu linnavolikogu kehtestas oma 2007. aasta 19. juuni määrusega linnaeelarvest kultuuriprojektidele toetuse andmise korra. Toetusi võivad taotleda juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Taotluse vorm on linna veebilehel.
Info taotluse esitamise võimaluste kohta avalikustatakse alati kohalikus ajalehes ja Pärnu kodulehel. Avaldusi võetakse vastu tähtaegadega 15. september ja 15. jaanuar. Taotluste kohta arvamuse esitamiseks moodustab linnavalitsus kultuuri eri valdkondade esindajatest koosneva üheksaliikmelise komisjoni.
Viimati moodustati komisjon linnavalitsuse korraldusega 23. novembril 2009 ja sellesse kuuluvad Endla teatri direktor Ain Roost, Pärnu linnagalerii kuraator Mari Kartau, Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk, rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse regionaalosakonna juhataja Heli Kallasmaa, Tartu ülikooli Pärnu kolledži lektor Valter Parve, MTÜ Pärnumaa Vähemusrahvuste Liit Raduga juhatuse liige Galina Ivanova, Herdis Elmend Maarja-Magdaleena gildist, Kaie Laane Nooruse majast ja linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson.
Komisjon kujundab arvamuse, lähtudes oma aruteludes sellest, kuidas üks või teine ettevõtmine linna kultuurielu rikastab, mida uut pakub, kui suurtele ja millistele huvigruppidele see on mõeldud, kuidas sobib Pärnu kultuuritraditsioonidega.
On hea tava, et komisjoni koosseis muutub iga kahe aasta järel. Nagu öeldud, esitab komisjon oma arvamuse, toetuste eraldamise ja suuruse otsustab linnavalitsus oma korraldusega.
Tänavu oli taotlejaid 58, toetust sai 107 kultuuriprojekti. Täpne info selle kohta, kui palju ja kellele neid toetusi jagus, on meie veebilehel kõigile krooni täpsusega näha.
Linnavalitsus sõlmib lepingu toetuse saajaga, kes kahe kuu jooksul pärast raha kasutamist on kohustatud esitama aruande. Kui projekt mingil põhjusel teoks ei saa, tuleb toetusraha tagasi maksta. 2011. aastaks on praeguseks esitatud 116 taotlust, teine taotlusvoor kestab 15. jaanuarini.
Kultuurisponsorlus väärtustamata
Novembris läheb volikokku esimesele lugemisele 2011. aasta linnaeelarve eelnõu, kultuuriprojektide toetusteks on 2 205 000 krooni. Veel on mõni projekt, mille põhiosa, väljastpoolt Pärnut tulev rahastamine, pole lõplikult otsustatud: jää-, vee-, David Oistrahhi festival.
Nende festivalide kultuuriprogrammi linnapoolse omafinantseerimise tagamiseks on haridus- ja kultuuriosakond esitanud lisataotluse.
Linna kodulehel on näha ka kõik kultuuriühingutele, kollektiividele ja avatud kultuurikeskustele 2010. aastal linnaeelarvest eraldatud rahasummad.
Mõistagi ei saa Pärnu mitmekesine kultuurielu püsida üksnes linna toel. Keskraamatukogu ja Pärnu linnaorkester saavad kultuuriministeeriumilt riigitoetust, Pärnu kultuuriinimeste tegemisi toetab kultuurkapital (vaadakem näitena 15. oktoobri Sirbi kaasaandena ilmunud ülevaadet kultuurkapitali 2010. aasta kolmandast toetuste jagamisest).
Võimaluste piires toetavad rahvuskultuuri fond ja hasartmängumaksu nõukogu. Linna kodulehel on veel infot mitme fondi kohta, kust kultuuritegevusele saab toetust taotleda.
Kahjuks on meie riigis tervikuna väärtustamata kultuurisponsorlus. Suvisel Valgre-kontserdil oli kena näha, et AS LHV Panga investeerimispankurid on üritusele õla alla pannud ja naudivad ka ise kontserti, XXX rahvusvaheliste hansapäevade sponsor oli AS A.Le Coq, aga need on erandid.
Kultuuripreemiad
Pärnu linn annab välja igal aastal välja muusika-, kunsti- ja kultuuripreemia, tänavu on nende suurus 12 000 krooni.
Iga aasta märtsis makstakse linnaeelarvest Endla teatri publikupreemiad parimale lavastajale, mees- ja naisnäitlejale (à 7000 krooni).
Iga aasta mais Johann Voldemar Jannseni sünniaastapäeval antakse pidulikul tseremoonial Koidula muuseumi aias üle Pärnu linna väärikaim kultuuripreemia – Jannseni preemia (30 000 krooni). See on tunnustus pikaaegse panustamise eest linna kultuuriellu.
Tänavu sai Jannseni preemia lugupeetud emakeeleõpetaja Maaja Hage, selle aasta muusikapreemia laureaat on Toomas Voll, kunstipreemia antakse homme Pärnu kunstnike aastanäituse avamisel linnagalerii uutes ruumides raekojas üle Jasper Zoovale.
Linna kultuuripreemia kandidaatide esitamise kuulutame peagi välja. Tunnustus antakse üle 29. detsembril raekoja saalis. Oktoobri raadiovestlustes on mitmel korral juttu olnud linna kirjanduspreemia ja loovisikute stipendiumide ideest.
Juhatan lugeja taas Pärnu kodulehele: alajaotuses “Kultuur” on näha, kes ja millal on kultuuripreemia saanud.
Kõigi kandidatuuride läbivaatamiseks ja arvamuse esitamiseks moodustatakse igal üksikjuhul komisjon, kuhu kuuluvad valdkonna asjatundjad. Kõigi preemiakomisjonide ettepanekud vaatab läbi ja teeb otsuse Pärnu linnavalitsus.
Nagu Pärnu Postimees on linnavalitsuski huvitatud sellest, et kultuur ei oleks saladuselooriga kaetud.
Kuna raha on alati ja igas valdkonnas väga tundlik teema, on hea, kui informatsioon on hästi avalik ja seda on võimalik saada mitmest kanalist. Linnavalitsus saab kultuuriraha jaotumist avalikustada oma kodulehel, muid meediaväljaandeid meil endal praegu ei ole.