Euroopa geopoliitika ja küberjulgeolek

Argielu arvutiseerituse kõrge tase 21. sajandil nõuab tipptasemel küberjulgeolekut, et kurikaelad ei pääseks rikkuma vee- ja elektrivarustust, pangandust, kommunikatsioonisüsteeme, milleta inimesed hakkama ei saa. Foto: Reuters

Euroopa julgeolekukorraldus pärineb ajast, mil head tahet ja jagatud huve võis pidada enesestmõistetavaks.

Euroopa geopoliitikal ja internetijulgeolekul näib esmapilgul vähe ühist. Avastasin oma uue raamatu “Cyberphobia” tarvis uurimustööd tehes rabavaid paralleele. Euroopa julgeolekukorraldus pärineb ajast, mil head tahet ja jagatud huve võis pidada enesestmõistetavaks. Valitses arusaam, et raskusi on võimalik ületada arutelu ja läbirääkimistega. Igal juhul oli Lääne hegemoonia, eriti USA domineeriv positsioon Euroopa julgeolekus, väljaspool kahtlust ja kõigutamatu.

Sama kehtib interneti kohta. Esialgu oli see vahend teadlastele, et jagada teadustöid ja arvutis veedetud aega, mida oli kasinalt. Internetis peeti head tahet ja ühiseid väärtusi enesestmõistetavaks. Esialgu oli kaubanduslik tegevus keelatud, seda peeti liiga isekaks. Hiljem tõi e-kaubanduse särav unistus kaasa optimismi ja investeeringud.