Pärnumaa töötus on langusteel

Foto: PP

Lõppeval aastal tõid kõige enam töötuid juurde kevadkuud, mil maakonnas toimus mitu suurkoondamist. Töötukassa Pärnumaa osakonnas oli märtsis-aprillis arvel üle 6000 inimese.

Nüüd, aastavahetuse eel on arvel olijate hulk veerandi jagu kahanenud ja viimaste kuude põhjal võib loota, et töötute hulk jääbki vähenema.

Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets, kuidas iseloomustaksite Pärnumaa töötute olukorda lõppeval aastal, võrrelduna eelmise või üle-eelmise aastaga?

Viimaste aastate jooksul oli kõige rohkem tööta inimesi Pärnumaal tänavu märtsis, kui töötuid oli siin veidi üle 6500.

Töötute olukord hakkas muutuma 2007. aasta teisest poolest kuni 2009. aasta esimese pooleni. Sel ajavahemikul Pärnumaal registreeritud pikaajaliste töötute osa järjest vähenes, ent juurde tuli väga palju esimest korda arvele võtnuid.

Alates 2009. aasta teisest poolest hakkas pikaajaliste töötute hulk jälle kasvama, sest üleüldise majanduskriisiga lisandunud uutest töötutest muutusid paljud omakorda pikaajalisteks.

Praegu võib arvata, et kõige hullem on möödas ja töötute lisandumine tasapisi aeglustub.

Keda loetakse pikaajalisteks töötuteks?

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt loetakse pikaajalisteks töötuteks inimesi, kes vähemalt aasta vältel pole olnud hõivatud töö või seaduse mõistes tööga võrdsustatud tegevusega, näiteks õppimine statsionaarses või täiskoormusega õppes, ajateenistuses olek.

16–24aastane noor loetakse pikaajaliseks töötuks, kui ta ei ole pool aastat olnud hõivatud töö või seaduse mõistes tööga võrdsustatud tegevusega. 30. novembri seisuga oli Pärnumaa osakonnas arvel 2271 pikaajalist töötut, kes moodustavad 54 protsenti kõigist novembri lõpu seisuga arvel olnud töötutest.

Kui kõrvutada Pärnumaal registreeritud töötute arvu ülejäänud maakondade omadega, siis mida neist numbritest järeldada?

Töötute arvukuselt ei torka Pärnumaa silma heas ega halvas mõttes. Eesti keskmine registreeritud töötuse määr on 10,3 ja Pärnumaal 10,1 protsenti.

Pärnumaast väiksem töötus on Jõgevamaal (6,2 protsenti), Tartumaal (7,8), Viljandimaal (8,3), Läänemaal (8,6), Järvamaal (8,8), Saaremaal (9,1), Lääne-Virumaal (9,6), Harjumaal (9,7). Raplamaal on töötuse määr Pärnumaaga ühtmoodi 10,1 protsenti.

Pärnumaast kõrgem töötus on Hiiumaal (11,6), Valgamaal (12,1), Võrumaal (12,5), Põlvamaal (12,6) ja Ida-Virumaal (15,9). Seega on siinne töötuse määr igas mõttes riigi keskmine.

Milline kuu oli sel aastal drastilisim? Kas seljataga on mõni suurkoondamine maakonnas? Millistest sektoritest tuli enim töötuid?

Läbi aegade oli Pärnumaal kõige rohkem töötuid selle aasta märtsis ja aprillis, kuna just sel ajal oli kõige enam koondamisi maakonnas.

Kõige rohkem on inimesi koondatud tootmissektoritest, sest mitu ettevõtet sulges oma uksed lõplikult. Arvelevõtnuist oli valdav osa enne tööta jäämist ametis lihttöölise, müügi- ja teenindustöötaja ning oskus- ja käsitöölisena.

Rääkides värskest statistikast ehk novembrist: kui palju tuli töötuid juurde, kui palju võttis end arvelt maha? Kui mitu inimest sai töötuskindlustushüvitist?

Novembris registreerus Pärnumaa osakonnas 569 uut töötut. See number ei sisalda ainult esimest korda töötuks registreerunuid, vaid neidki, kes tulid end töötuna arvele võtma juba mitmendat korda. Töötuna arveloleku lõpetas novembris 486 inimest.

Novembris sai Pärnumaa osakonnas töötutoetust 760 inimest ehk 17 protsenti arvel olnutest, ja töötuskindlustushüvitist 995 isikut ehk 22 protsenti arvel olnutest. See tähendab, et üle poole arvel töötutest ei saa rahalist toetust.

23. detsembri seisuga on Pärnumaal arvel 4179 töötut.

Milliseid koolitusi/kursusi pakute töötutele, millised neist on olnud nõutumad?

Pakume töötutele tööturukoolitust, mille eesmärk on toetada töölesaamist. Tööturukoolituse saamiseks on vajalik töötu aktiivne tööotsimine, sest koolitust pakub töötukassa siis, kui tööotsimise tulemusel on selgunud, et töölesaamiseks on vaja omandada või täiendada konkreetseid teadmisi ja oskusi.

Meie klientide seas olid sel aastal populaarseimad arvutiõpe, alustava ettevõtja lühikursus, veoautojuhi täiendus- ja ametikoolitus, eesti keele, Soome tööohutuskaardi, raamatupidaja- ja metsurikursused, meremeeste täienduskoolitused, puhastusteenindaja, E-kategooria juhiloa ja ADRi koolitus.

Kui paljud tööandjad olid sel aastal huvitatud töötukassa vahendusel töötajate leidmisest ja palgatoetusest?

Töötukassa vahendas 2010. aastal ligi 35 000 tööpakkumist, neist 10 000 töökohta olid palgatoetusega. Seega võib öelda, et tööandjate huvi palgatoetuse vastu oli väga suur.

Pärnumaal võeti palgatoetusega tööle üle 500 kliendi.

Mida toob algav aasta? Kas pakutakse uusi koolitusi ja sotsiaalseid meetmeid?

Töötukassa on varemgi pakkunud töötutele töölesaamiseks vajalikku ümberõpet, kuid järgmisest aastast muutub ümberõppe võimaldamine lihtsamaks ning seda teenust saab pakkuda rohkematele töötutele.

Lihtsamaks ja kiiremaks muutub ümberõpe tänu sellele, et seda saab edaspidi pakkuda koolituskaardil. See tähendab, et töötu võib meie konsultandiga kokku lepitud alal valida endale sobiva koolituse kinnitatud koolitajate nimekirjast.

Aeganõudvat hankemenetlust pole sel juhul vaja. Koolitusele suunamise eeldus on endiselt see, et töötu on aktiivselt tööd otsinud ja selle tulemusel on selgunud, et töölesaamine nõuab teadmiste täiendamist või täiesti uusi oskusi.

Sel aastal oli meil rekordhulk uusi tööpakkumisi, mida töötutele vahendada. Loodame, et järgmisel aastal on neid veel rohkem ja et tööandjad kasutavad usinalt meie abi töötajate leidmisel.

Uudse asjana on tuleval aastal võimalik korraldada tööandjaga koostöös proovitööd, et töötu saaks töökohaga tutvuda ja tööandja endale sobivaima kandidaadi välja valida.

Seejuures ei kaota töötu meie korraldatud proovitöö päevaks töötuskindlustushüvitist/töötutoetust ega teki vajadust töötuna arvelolekut lõpetada.