Täna kohtub keskkonnaminister Marko Pomerants Liivi lahe kalanduskogu, keskkonnainspektsiooni ja Tartu ülikooli mereinstituudi esindajatega, et arutada Pärnumaal püügivahendite kontrollil tekkinud silmasuuruse teemat.
Minister asub arutama Pärnu lahe kalapüüniste probleemi
30. mai 2016, 08:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule teatel on inspektsioon seoses kohtumisega korralduse täitmise kontrollimise edasi lükanud ja korralduses antud tähtajal ehk 30. mail mõrdade omanike suhtes veel sunnimeetmeid ei rakendata.
„Ootame ära keskkonnaministeeriumis toimuva kohtumise tulemused, mille põhjal saame teha edasised otsused,“ ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov pressiteates.
Nimelt kehtib Pärnu lahel Kotinina - Tahku nina joonest põhja pool muude Liivi lahe piirkondadega võrreldes erinev püügirežiim ja kalapüügiks kasutatakse selektiivseid mõrdu. Selektiivse mõrraga püüdes saab vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade püünisesse sattumist. Suurem selektiivsus ehk suurem silmasuurus - mõrra päras vähemalt 24 millimeetrit ja muudes osades 60 millimeetrit - võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest takistamata läbi ujuda.
Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem. Väljaspool nimetatud ala tohib alla 60millimeetrise silmasuurusega mõrdadega püüda.
Konflikti aluseks on võrgusilmade suuruse määramisel senise kiiluga mõõtmise asemel elektroonse mõõtevahendi kasutuselevõtt. Aparaat annab võrgusilma suuruse väiksema kui käsitsi mõõtes.
Kiilu ja elektroonse vahendiga mõõtmise erinevus seisneb selles, et kiiluga mõõtes kasutatakse käe jõudu ehk kui kiiluots tugevama jõuga läbi silma suruda, võibki saada soovitud tulemuse ehk ettenähtud 60 millimeetrit. Elektroonse mõõtjaga kasutatakse alati ühesugust ja üldjuhul väiksemat jõudu kui käega surudes ehk kümme njuutonit.
Elektroonse mõõteseadme kasutamise kohustus tuleneb 2009. aasta 1. septembril rakendunud Euroopa Komisjoni määrusest, mille kohaselt tuleb igal pool Euroopa Liidu vetes püügivahendite silmasuurust elektroonselt mõõta. Mujal võib endiselt kasutada mõõtmiseks kiilu ja seda tehaksegi.