Sel aastal möödub 20 aastat Hiina Rahvavabariigi ja Eesti Vabariigi vahel diplomaatiliste suhete sõlmimisest. Sellest tulenevalt esitaski Hiina juhtkond meie parlamendi esimehele Ene Ergmale ametliku riigivisiidi kutse.
Riigivisiidil igavikulises Hiinas
27. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina areng on viimastel aastatel olnud uskumatult tähelepanuväärne. Majanduses mööduti äsja Jaapanist ja nüüd on hiinlased maailmas koguni teisel kohal, jäädes maha vaid USAst. Üldse on Hiina positsioon üleilmse finantskriisi või majandustsunami ajal, nagu nad ise ütlevad, oluliselt tugevnenud.
Hiina positsioon suurriikide seas on praegu kindlam kui kunagi varem. Talle on maailmast vastu seada üldse vaid neli tegijat: USA, Jaapan, Venemaa ja Euroopa Liit. Viimasena mainitu tänu sellele, et siin on Hiina kaubale hea turg ja EL on tuntud oma kõrgtehnoloogiliste saavutuste poolest.
Eestit tuntakse
Eelöeldu taustal oli väga imekspandav, kui täpselt Hiina juhtkond Eestis toimuvaga kursis oli. Alates meie maksupoliitikast, avatud turumajandusest kuni äsjase eurole üleminekuni. Hiina parlamendi juhi Wu Bangguo antud pidulikul õhtusöögil esitas kohalik rahvapilliorkester oma maa muusika kõrval mitu Raimond Valgre meloodiat. Tundus, et hiinlastele oli suhetes meiega arvestatav tegur just see, et Eesti kuulub nii NATOsse kui ELi, eriti Schengeni viisaruumi.
Samal ajal tundus päris uskumatu, et Pekingis veedetud kolmel päeval andis riigi kesktelevisioon oma uudistes igal õhtul videoülevaate sellest, kellega Eesti delegatsioon päeval kohtus. Võisime vaid kujutleda, mis järeldusi sellest mõne meisse vähem sõbralikult suhtuva riigi saatkonna töötajad samuti telekat vaadates tegid.
Taevase Rahu väljaku ääres asuv Hiina parlamendihoone jättis igati imposantse mulje. Juba fuajees nägime väidetavalt maailma pikimat, ligi seitsme meetri pikkust klaverit. Kolme rõdu ja kokku 10 000 istekohaga istungitesaali saab ehk kuidagi Saku Suurhalliga võrrelda.
Mitmetuhandeline parlament käib aastas koos üksnes kord-paar ja võtab siis umbes nädala jooksul kõik endale ette antud vajalikud seadused vastu. On huvitav, et iga hääletuse puhul tuleb neilgi mõni vastuhääl. Kuidas need üheparteilises ja küsitava demokraatiaga riigis saavutatakse, jäi meile mõistatuseks, kuigi aimasime vastust.
Koostöö on kasulik
Eelmisel aastal oli Hiina Eesti kaubanduspartnerite seas 16. kohal. Seega, majandus- ja kaubandussuhted toimivad, kuid võiksid olla aktiivsemad. Eesti ärimehed on küll Hiina mõõtmatust turust huvitatud, kuid sinna pääsemine tundub neile keeruline olevat.
Siiski rõhutas Hiina Kommunistliku Partei ideoloogiasekretär Li Changchun, kes võimuhierarhias on viies mees riigis, et Tallinna sadama koostöö Hiina sadamatega on neilegi väga oluline. Tehnoloogiakoostöös pidas ta tähtsaks teadlaste vahetusprogramme. Ene Ergma omakorda rõhutas Eesti ülikoolide huvi saada Hiinast pärit tudengeid ingliskeelsetesse programmidesse ja võimalikku lennuliini rajamist Tallinna ja Pekingi vahele, sest oleme ju hiinlastele lühim tee Euroopasse. Isegi Soomega võrreldes.
Oma ideoloogia on Hiina juhid üles ehitanud eelkõige riigi tuhandeid aastaid kestnud järjepidevusele ja ajaloolisele vägevusele. Kui kord lõunalauas rääkisin Hiina justiitsametnikuga kriminaalkaristustest, seletas ta pikalt, missugused karistused olid näiteks tapmise eest Confuciuse ajal ning Mingi dünastia õitsengul ja millised nüüd. Oma maailmapoliitikatki ajavad hiinlased pikalt, aastakümneid ette mõeldes.
Paindlik punalipp
Tundub, et praegune sotsialismi ehitamise idee on Hiinas eelkõige fassaad, mis tugevat keskvõimu sealmaal endiselt õigustab. Ühes mõni aeg tagasi maavärinas kannatanud provintsis külastasime taastatud vesiturbiinide tehast, mille sisseseade on maailma moodsaim omas vallas ja lausa kubiseb kõrgtehnoloogiast. Ent vabriku fuajees nägime vanadest aegadest nii tuttavat tööeesrindlaste autahvlit tublide töötajate fotodega ja punapartei loosungeid seinal.
Üldse on Hiina oma riikliku jõukuse demonstreerimiseks viimasel ajal väga palju rajanud tööstuslinnakuid, parke, tehaseid, kaubanduskeskusi, elurajoone. Mõnes mõttes tegi kadedaks.
Aga noorus on maailmas kõikjal üsna ühesugune. Noorte huvi ööklubide ja arvutimängude vastu võib täheldada Hiinaski. Vähe sellest, Hiina noorsugu pidi eelistama McDonald’si burgereid ja unustama isegi pulkadega söömise oskust rahvustoitude puhul.
Meie delegatsiooni ühine nunnumeeter saavutas aga maksimumi, kui Hiina müüri külastamise järel bambuskarude ehk pandade kaitseala keskusse jõudsime. Neid looduses ohustatud pontsakaid taimetoitlastest kiskjaid oli ikka väga vahva jälgida. Riigikogu esimehele tehti heatahtlik erand ja pärast ümberriietumist otsekui sisenemiseks tuumaelektrijaama sai ta eraldi uuringuruumis pisikest pandamõmmit silitada ja süles hoida.
Aasia ärikeskus
Juba Pekingis öeldi meile, et Hiina on väga huvitatud Hongkongi eristaatuse säilitamisest, sest see on muule maailmale otsekui korralikult sisustatud eestuba Hiinaga kauplemisel. Seal veedetud päeval kohtusime viit valdkonda haldava kohaliku ministriga ja rääkisime seni pea olematutest Eesti ja Hongkongi suhetest.
Aga edu selles vallas on oodata, sest nüüd on meil kohapeal aukonsul, mitme tuntud advokaadi- ja kinnisvarafirma omanik. Tema sekretär (meie saatja) on Hongkongi ülikoolis õppiv Eesti neiu, kelle andmeil on linnas kanda kinnitanud veel kaks-kolm eestlast.
Hongkongi inimesed on töö- ja õppimisnarkomaanid. Ametis ollakse 10-12 tundi päevas, vahel isegi laupäeviti. Puhatakse 14 päeva aastas, perega koosolemise aega ei jää. Lapsedki õpivad oma koolitükke pärast tunde või treeninguid kolm-neli tundi igal õhtul. Kõik õpikutes olev tuubitakse sõna otseses mõttes pähe, loogilisi seoseid teadmistes kasutatakse harva.
Aga hea haridus annab hea töökoha ja palga – see on Hongkongi elanike moto. Ja seda tarkusetera tasub meilgi siin Maarjamaal teada.
Hiina Rahvavabariik
Territoorium: ligi 9,6 miljonit ruutkilomeetrit.
Rahvaarv: 1,33 miljardit (juuli 2010).
Rahvuspüha: 1. oktoober 1949, Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine.
Riigikord: kommunistlik riik, ainuvõim Hiina Kommunistlikul Parteil, mille kontrolli all on kaheksa registreeritud väikeparteid.
SKT: kasv 10,1 protsenti (2010), elaniku kohta 7400 dollarit.
Allikas: CIA The World Factbook
Wu Bangguo
Sündinud juulis 1941 Anhuis.
Haridus: Tsinghua ülikooli raadioelektroonika teaduskond (1967).
1967–1983 erialasel tööl.
1983 – poliittööl.
1992 – poliitbüroo liige.
2003 – Hiina parlamendi esimees.
Väino Linde
Sündinud jaanuaris 1959 Tallinnas.
Haridus: Tartu ülikooli õigusteaduskond (1983).
1983-1995 erialasel tööl.
1995-1996 Pärnu linnapea.
1996-2005 Pärnu linnavolikogu liige, esimees ja aseesimees.
IX, X ja XI riigikogu liige.
Allikas: Vikipeedia