/nginx/o/2011/02/11/514615t1h9ec2.jpg)
Praeguseks ei ole enam kahtlust, et üks pakilisemaid lahendamist vajavaid probleeme Eesti ühiskonnas on majanduskriisi tõttu väga suureks kasvanud tööpuudus. Statistikaamet teatas juba 2009. aastal, et töötute koguarv on ületanud 100 000. Nüüdseks on näha positiivseid märke ja nii statistikaamet kui töötukassa on näidanud töötute arvu langust. Kriisi-eelsest tööturuolukorrast oleme siiski kaugel.
Rahvusvaheliselt kokkulepitud definitsiooni kohaselt loetakse pikka aega töötuks inimest, kes on tööd otsinud aasta või kauem. Statistikaameti info järgi oli Eestis selliseid inimesi veel 2010. aasta kolmandas kvartalis üle 55 000. Vaid mõni aasta varem, 2008. aasta alguses oli pikaajalisi töötuid viis korda vähem.
Probleemi tõsidus
Hiljutises valimisdebatis sotsiaalpoliitika teemal tõid poliitikud esile, et pikas perspektiivis ei ole tööpuudus suur probleem, kuivõrd majanduse taastudes saavad inimesed tagasi tööle ja töötuse tase eeldatavasti väheneb.
On selge, et majanduse taastudes tööpuudus langeb, seda on näidanud töötute arvu kahanemine viimasel ajal. Kuid nii lihtsalt ei lähe see inimestel, kes on tööta olnud pikka aega. Varasemad uuringud näitavad, et töötuse kestuse pikenedes väheneb tõenäosus tööturule naasta.
Selle põhjus ei ole muidugi ainult pikk töötuse periood, vaid asjaolu, et kaua aega tööta olnutel on sageli muidki takistusi edukaks tööle naasmiseks. Kui selliste inimeste arv tööturul pidevalt kasvab, on selgelt tarvis probleemiga tegelda, et tagada tööjõu kvaliteet ja tõsta pikka aega töölt eemal olnute konkurentsivõimet tööturul.
Pikaajalise töötuse süvenedes väheneb inimeste aktiivsus töö otsimisel. Kaob lootus tööd leida ja aktiivsed tööotsingud lõpetatakse. Statistikas loetakse inimesi, kes on kaotanud lootuse tööd leida, heitunuks. Nende arv ulatus 2010. aasta kolmandas kvartalis ligi 9000ni.
Asjaolu, et majanduskriisi ajal ei ole heitunute hulk märgatavalt kasvanud, viitab sellele, et ka pikka aega tööd otsinud inimestel on säilinud soov ja lootus tööd leida. Heitunute arvu kasvu on oluline ennetada, kuna neid tööturule tagasi tuua on märksa keerulisem ja nad jäävad sageli riigi tööturu meetmete ulatusest välja.
Ei saa väita, et probleemiga üldse ei tegelda. Töötukassa rakendab tööturumeetmeid, mis on mõeldud just pikaajalistele töötutele: tööharjutus, palgatoetus, individuaalne tugi töö otsimisel ja tööle rakendumisel, avalik töö. Samuti on neile töötukassas registreerununa tagatud tervisekindlustus ja võimalus saada osa muudest töötukassa pakutavatest tööturuteenustest.
Töötukassa ulatub oma teenustega aga vaid nende inimesteni, kes on ennast registreerinud. Töötukassas ei võta ennast arvele heitunud, kes enam aktiivselt tööd ei otsi, ega ka kõik pikaajalised töötud.
Võimalikke lahendusi
Ühest küljest on tähtis, milliseid meetmeid on vaja ellu viia, et toetada pikaajaliste töötute naasmist tööturule. Üks viimaseid sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Praxise tööturuteenuste uuringuid näitas, et pikalt tööturult eemal olnud inimeste mured võivad olla seotud nii puuduvate või aegunud tööoskuste-teadmiste kui sotsiaalsete oskustega.
Mõnel juhul saavad tööle naasmise takistuseks sõltuvusprobleemid. Seega peab ühelt poolt arvestama inimese individuaalsete vajadustega ja tegema kindlaks, mis takistab konkreetsel inimesel tööturule siseneda.
Teisalt on vaja tegevusi kombineerida. Sama lahendus ei sobi kõigile pikaajalistele töötutele. Analüüs näitas, et praegu tarbivad tööharjutuse kliendid harva töötukassa pakutavaid ülejäänud teenuseid. Siinjuures on muidugi oluline faktor töötu enda motivatsioon ja soov teenustest osa saada ning tööturule naasta.
Teine suur probleem on nende tegevustega kõigi pikaajaliste töötuteni jõudmine. Tulenevalt kiiresti kasvanud töötute arvust ei saa kõik töötukassa kliendid kiiresti osa teenustest, mida neil tarvis oleks. Praxise aktiivse tööpoliitika uuring näitas, et tööturuteenuste saamise järjekord on 2009. aastal pikenenud kolme kuuni.
Peale töötukassa teenuste on tähtis roll Euroopa sotsiaalfondi rahastatavatel muudel projektidel. Avatud taotlusvoorude kaudu on töötute probleemidega võimalik tegelda eri organisatsioonidel oma piirkonnas. Need projektid aitavad toetada riiklikke tööturuteenuseid, pakkuda individuaalset lähenemist ja uuenduslikke lahendusi. See võimaldab laiendada tööturuteenuste sihtrühma nendeni, kelleni töötukassa meetmed ei ulatu.
Kuigi majandus on taastumas ja räägitakse majanduskriisi lõppemisest, ei tohiks poliitikud valimisdebatis unustada, et suur tööpuudus on kaasa toonud tagajärgi, mille lahendamisele tuleks tähelepanu pöörata. Praegu tööta inimesed on ressurss, millega suurendada kvalifitseeritud tööjõu pakkumist tööturul ja seeläbi toetada majanduse arengut soovitud suunas.