Pärnu ühisgümnaasium Erasmus+ projektikohtumisel Liepājas: Oleme sarnasemad, kui oskame arvata

Seekordne, eelviimane rahvusvaheline projektikohtumine hakkas projekti eesmärke kokku tõmbama: Lätis Liepājas 9.–14. oktoobrini toimunud Erasmus+ projekti "The EU: a free cultural exchange area" kokkusaamise ligemale 13–14tunnistesse päevadesse mahtusid koosolekud ja ainetunnikülastused Liepāja 5. keskkoolis, Liepāja linna ja lähiümbruse väikeettevõtete ja kultuuriobjektide külastamine, tutvumine paikkonna ajaloo ja traditsioonidega.

Vastuvõtt oli soe ja sõbralik. Juba esimesel päeval tutvustas Liepāja haridusosakonna juhataja Kristine Niedre-Lahtere selle piirkonna koolivõrku ja hariduse ees seisvaid väljakutseid, aselinnapea Vilnis Vitkovkis Liepājat kui tööstus- ja turmislinna, selle lähiajalugu ja tulevikuväljavaateid ja väisasime Liepāja linnavalitsust.

Läti seisab samasuguste demograafiliste probleemide ees kui Eesti, kuid Liepaja vaatab tulevikku positiivselt, sest on Läti suurim majanduskeskus (nende sadam on jäävaba ja neil on ainus Euroopas asuv uutele turvastandarditele vastav 2016. aastal renoveeritud lennujaam).

Umbes 70 000 elanikuga linnas on 15 kooli, linn teeb kõik endast oleneva, et inimesed tahaksid seal elada: kõigile on kättesaadavad nii sise- kui välispordikeskused, linnal on ligikaudu 15 kilomeetrit rattateid, jäähall ja ülimoodne ja hea akustikaga kontserdisaal, spaad ja vabaajakeskused.

99 protsenti kohalikust toodangust eksporditakse.

Liepaja toetab haridustki. Läti madalapalgalist õpetajat märgatakse: linn maksab õpetajate tervisekindlustuse eest, annab lisaraha andekatega tegelemise eest. See on esimene linn Baltimaades, mis 2016. aastal sai spordilinna tiitli, sest sportimisvõimalused ei sõltu inimese sissetulekust, vaid on kättesaadavaks tehtud kõigile. Linna arengut puudutavatele otsustele eelneb analüüs, nii näiteks soodustab linn stipendiumidega endale vajalike spetsialistide tulekut. Kord antakse stipendiume arstidele (linnas asub selle piirkonna moodsaim haigla), kord inseneridele või õpetajatele. Avatust näitab seegi, et linnavalitsus ja haridusosakond võtavad vastu rahvusvaheliste projektide meeskondi ja tutvustavad neile oma linna isiklikult.

Niisama sõbralikud olid kohalikud õpetajad ja giid, kes näitasid meile nii Liepāja kauneid paiku kui Karlosta mereväevanglat ja Läti vabaduse eest võidelnute mälestusmärki (selle juurde ei juhata poliitiliste manipulatsioonide ohu tõttu ühtki viita). Koolikontserdil veendusime lätlaste kõrges koorilaulu-, rahva- ja võistlustantsutasemes. Külastasime Uzava pere õllevabrikut, Suiti Unesco mittemateriaalse maailmapärandi hulka kuuluvat kultuurikeskust, kus iga õpetaja sai oma käega kohalikku rukkipirukat valmistada, Kuldiga vanalinna ja sealset Euroopa kõige laiemat koske, Aizpute käsitööveini pereettevõtet ja Lāči leivatehast, kus valmistasime ise küpsiseid.

Projekti eesmärgid hakkavad tasapisi täituma: seekord olid valmis saanud kultuurierinevusi tutvustav brošüür ja viie rahvuse eriomaseid toiduaineid sisaldavate retseptide raamat. Kõige rohkem aega kulus kaheaastase töö blogikajastuse ja koostööfilmi üle arutlemisele, kujundamisele, vormistamisele. Järgmiseks, loodetavasti Strasbourgis toimuvaks projektikohtumiseks peaksid need kaks ülesannet veatult täidetud olema, samuti on loodetavasti saanud sõnad koostööhümn, valmis ELi kodaniku identiteeti tutvustav plakat ja projektinoorte enda loodud harta, mis esitatakse mais 2017 Euroopa Parlamendile.

Kultuurierinevuste analüüs on viinud tõdemuseni, et sloveenide ja lätlastega seob meid komme lähedasi kallistada, hoolitseda metsa ja aiamaa eest, kõik rahvused peavad tähtsaks peret ja lähisuhteid.

Eestlastena on ehk hea teada, et oleme Lätisse oodatud, oleme lätlastega sarnasemad kui oskame arvata. Liepājat ja Pärnut ei seo ainult pärnad (Liepāja tähendab pärna) ja liivarand, vaid ajalugu ja tavad-kombed.

Liepājas Erasmus+ kohtumisel osalesid Pärnu ühisgümnaasiumi arendusjuht ja prantsuse keele õpetaja Liis Raal-Virks, inglise keele õpetaja Anne-Maarja Tammaru, muusikaõpetaja Kadri Keskküla, prantsuse keele ja kunstiõpetaja Marika Ristmäe ning eesti ja hispaania keele ja meediaõpetaja Kersti Jürgenson.

Tagasi üles