Elektrita kodud on ohtlikud

Indrek Laanepõld.

FOTO: PP

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juht Indrek Laanepõld teatab, et ei saa esile tuua kindlat inimtüüpi, kes elab elektrita.

“Põhjusi, miks elektrit ei ole, on mitu. Esimene neist on kindlasti elektriarve tasumata jätmine. Kellel on raskusi toimetulekuga, kes kasutab raha valel eesmärgil, kes armastab napsitada ja raha kulub sinna,” toob ta näiteid ja ütleb, et on olnud juhus, kus energiafirma avastas elektrimõõtja vahetusel nii amortiseerunud süsteemi, et voolu enam tagasi ei lülitanud. “Ja peres kuluski raha kahjuks rohkem alkoholile kui elektrijuhtmete vahetusele,” meenutab ta.

Laanepõld räägib, et need kodud, kus puudub elekter, tõusevad kohe kõrgema riskiga eluruumide hulka. “Tavapärase elukorralduse juures on elekter ja sellega kaasnevad mugavused nagu valgustus ja soojus iseenesestmõistetavad ja voolu eluruumist väljalülitamisel ei kao inimese põhivajadused kuhugi. Valgust ja soojust on ikka vaja,” nendib Laanepõld ja ütleb, et seetõttu võtavad inimesed tihti küünlad kasutusele.

“Küünlad on ilusad ja eestlased on neid kogu aeg kasutanud. Põlev leek loob jõulumeeleolu, lisab romantilisust ja aitab lähedase kaotuse puhul teda mälestada. Eluruumides, kus seda kasutatakse valgustamiseks, kui elektrit pole, juhtub tihti, et küünlad jäävad järelevalveta põlema. See ei ole enam ohutu.”

Traagilise näite saab Laanepõld tuua 2015. aasta jaanuaris Lääne-Virumaalt Laekvere vallast, kus elektrita majas tekkis küünlast tulekahju ja hukkusid noor ema ja kaks väikest last. “Selliste juhtumite ennetamiseks tahame endast anda kõik, kuid me peame tunnistama, et päästeamet ei jõua üksinda igasse kodusse,” tõdeb ta. Seetõttu oodatakse kodanike abi. “Märgake enda ümber toimuvat,” julgustab ta. “Kui ise ei suuda aidata, on päästeametnikud valmis oma teadmiste ja oskustega panustama, et meid ümbritsev keskkond oleks turvalisem.”

Tagasi üles